Eesti Pank: majanduskasv jääb tänavu eriti madalaks

Eesti Panga president Ardo Hansson.

FOTO: Alar Truu/Õhtuleht

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi majanduskasv lähiaastail kiireneb, palgakasv jätkub ning inflatsioon suureneb märgatavalt, kuid tänavune kasv jääb kriisijärgse aja madalaimaks.

Keskpanga majandusprognoosi järgi maailmamajanduse hetkeolukorda ja väljavaadet kujundab poliitiline ebakindlus, mis kajastub finantsturgude heitlikkuses. Tänavuseks majanduskasvuks prognoosib Eesti Pank vaid 1 protsendi, olles kriisijärgsete aastate madalaim. Lähiaastatel aga majanduskasv kiireneb, jäädes 2,6-3 protsendi piiresse.

Eesti jaoks olulised välisturud kasvavad järgmisel aastal tagasihoidlikult, kuid Eesti suhteliselt väikeste tootmismahtude juures on võimalik edu saavutada ka toodete ja teenuste konkurentsivõime parandamisega. Sisetarbimise aeglasema kasvu tõttu on ekspordi roll majanduskasvu kiirendamisel varasemast suurem.

Palgakasvu näeb keskpank 2017. ja 2018. aastal 5 protsendilisena. Osaliselt seletab majanduskasvust kiiremat palgakasvu see, et tööjõumahukatel tegevusaladel on läinud viimase aasta jooksul suhteliselt hästi. Palkade jõulist kasvu ei saa käsitleda Eesti sissetulekutaseme tõusuna, sest see on suures osas tulnud ettevõtlustulu arvelt

Töövõimereform toob turule inimesi, kes tõenäoliselt leevendavad tööjõupuudust madalama palgaga töökohtadel, kus probleem on teravaim, kuid pikas perspektiivis poleks see keskpanga hinnangul siiski piisav. 

«Tööhõivereform võib natukene aidata tööjõupuudust vähendada, aga me näeme, et kui hõivemäär on eestis juba praegu päris kõrge, pole loota, et siit väga palju rohkem inimesi leiab. Kindlasti on võimalik seda teha mingites segmentides, kuid seda ei saa väga olulisel määral loota. Seetõttu peame me arvestama, et töökäsi meil väga palju enam juurde ei tule ning majanduskasvu võtmeküsimuseks on see, kuidas luua olemasolevate inimestega rohkem väärtust,» selgitas Eesti Panga president Ardo Hansson.

Uus valitsus viib eelarve miinusesse

Uue valitsuskoalitsiooni ekspansiivne eelarvepoliitika hoiab struktuurse eelarvepositsiooni puudujäägis. Planeeritavad, kuid seni täpselt formuleerimata tulu- ja kulumeetmed võivad nominaalset puudujääki suurendada täiendavalt 0,5─1,0 protsendi ulatuses SKPst.

«Üks tegur, mis viimastel aastatel on aidanud eelarvet tasakaalus hoida, on majanduskasvu struktuur. Kaks asja, mis on moodustanud kõige suurema maksubaasi on tööjõutulud ja tarbimine, mis väga kiiresti on kasvanud, ning selline struktuurne nihe on aidanud valitsusel tulusid teenida,» ütles Eesti Panga president Ardo Hansson pressikonverentsil.

Hanssoni sõnul on isegi praeguste plaanide juures tekkimas mõõdukas puudujääk. «Kui sinna lisada kõiki neid täiendavaid plaane, mida me pole ratifitseerinud, on võimalik, et see puudujääk kasvab veelgi suuremaks,» kommenteeris ta.

Valitsuse lisastiimul võib lühiajaliselt majanduskasvu ergutada, kuid pikemas perspektiivis halvendaks see majanduse konkurentsivõimet, takistades tööjõukulude kasvu normaliseerumist ning pärssides seeläbi ettevõtete investeeringuid. Seetõttu eelistaks Eesti Pank näha, et struktuurse tasakaalu eesmärk oleks täidetud. 

Eesti majanduskasvu pole piiranud vähene sisenõudlus, vaid kesised ekspordivõimalused ja meist sõltumatud struktuursed šokid (transiit, põlevkivisektor, Vene-suunaline eksport).

Avaliku sektori suuremahuliste investeeringute koondumine ehitusse võib välja tõrjuda erasektori investeeringuid ja kaasa tuua ehitussektori ülekuumenemise. Ei ole otstarbekas mõelda riigi laenuvõtmisele, kui Euroopa Liidu fondidest jagatav raha on kasutamata.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles