Statistikaamet korrigeeris Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu 1,3 protsendile

Eesti lipp

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Statistikaamet korrigeeris hinnangu Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu suhtes 0,2 protsendipunkti ülespoole; täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 1,3 protsenti 5,2 miljardi euroni.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,2 protsenti, teatas statistikaamet.

Täpsustatud andmetel oli 2016. aasta kolmandas kvartalis Eesti SKP kasvu suurim panustaja transpordi tegevusalal loodud lisandväärtus. SKP kasvu toetasid oluliselt ka kaubanduse ja energeetika tegevusalad. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubandus. Energeetika tegevusalal vähenes gaasitootmine, ent suurenes ülejäänud energialiikide tootmine.

Eesti majanduse suurimad pidurdajad olid kolmandas kvartalis põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, ehitus ning kinnisvaraalane tegevus. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu vähenes tegevusala lisandväärtus püsivhindades.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas sarnaselt eelmise kvartaliga SKP-d positiivselt. Suurima positiivse mõjuga oli mootorsõidukite ja elektriseadmete tootmine. Enim vähenes elektroonikaseadmete, mineraalsete toodete ning toidu- ja joogitootmine.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 5,6 protsenti peamiselt elektroonika- ja elektriseadmete väljaveo kasvu toel. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 4,1 protsenti. Kaupade ja teenuste importi suurendas enim mootorsõidukite ja kemikaalide sisseveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKP-s moodustas 2016. aasta kolmandas kvartalis 6,9 protsenti, olles viimase 20 kvartali kõrgeim.

Pärast üheksa kvartalit kestnud kasvu tänavu kolmandas kvartalis hõivatute arv vähenes ning töötatud tunnid jäid võrreldes mullusega samale tasemele. Kogumajanduse tootlikkus kasvas nii hõivatu kui ka tunni kohta. Töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini ning tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 5,3 protsenti.

Sisemajanduse nõudlus kahanes. Kuigi reaalarvestuses lõpptarbimiskulutused suurenesid, vähenesid varud ja kapitali kogumahutus põhivarasse. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes 2016. aasta kolmandas kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 8,4 protsenti. Vähenesid nii mittefinantsettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud.

Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,9 protsenti eelkõige toidukaupadele, transpordile ja vabale ajale tehtud kulutuste kasvu tõttu.

Tagasi üles