Eesti ei toeta EL-i maksudest kõrvalehoidmise vältimise direktiivi
6. detsember 2016, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ei toeta praegusel kujul Euroopa Liidu maksudest kõrvalehoidmise vältimise direktiivi (ATAD2), kuna meetmed hübriidsete ebakõladega tegelemiseks ei ole veel piisavalt läbi arutatud.
Rahandusminister Sven Sester tunnustas Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul tööd, mis maksude vältimise vastase paketiga tehtud on. Samas märkis ta, et eelnõus on teatud aspekte, mille tõttu ei saa Eesti praeguses faasis ettepanekut toetada.
«Põhimõtteliselt toetame meetmeid hübriidsete ebakõladega tegelemiseks. Siiski on meil jätkuvalt parlamentaarne reservatsioon. Samas pole see ainult formaalse protseduuri järgimise küsimus – liikmesriikidele on selleks antud aeg enda positsioonide kujundamiseks,» rääkis minister sõnavõtus.
Eksperdid peavad olema veendunud selles, et direktiiv meie maksusüsteemiga sobib, märkis Eesti rahandusminister.
«See tähendab, et see peab olema rakendatav kõikides maksusüsteemides. ATAD on üks keerukamaid maksutoimikuid, seega ei piisa ühest kuust, et asja piisava täpsusega arutada,» ütles Sester.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul Brüsselis olid Eestiga samal seisukohal ka Rootsi ja Austria ning mitmed teised EL-i liikmesriigid soovisid lisaaega ettepaneku analüüsimiseks.
Hübriidne ebakõla on ühe EL-i riigi maksumaksja ja teise liikmesriigi ettevõtja vaheline olukord või liikmesriikide struktureeritud kokkulepe, mille puhul tekib näiteks olukord, kus toimub topeltmahaarvamine ehk tulu või kulu arvatakse maha nii liikmesriigis, kust makse pärineb, kui ka teises riigis.
Seega tekivad need piiriülestes olukordades, kus erinevad riigid kohtlevad maksustamise mõttes ühte ja sama üksust või finantsinstrumenti erinevalt, mille tagajärjeks on kulude mitmekordne mahaarvamine või tuludest väljajätmine.
Direktiivi ettepaneks näeks ebakõlade puhul ette eelisõiguse liikmesriigile, millest makse pärineb. See tähendab, et sihtriik ei saaks tulu enam maksust vabastada. Samas ei saa esimene riik vabastust anda, kui teises riigis makset tuluna ei arvestata.
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov rääkis veel septembris, et Eesti saavutas läbirääkimistel 2019. aasta alguses jõustuva uue maksudirektiivi üle selle, et direktiivi viidi sisse mitu siinse tulumaksusüsteemi omapära arvestavat erandit.
«Eesti oli algusest peale vastu direktiivi asendusklausli artiklile, kuna see oleks sundinud riiki maksustama kolmandatest riikides pärit kasumeid, mis on legitiimsed ja mida riik ei soovi maksustada. Samuti oleks asendusklausel tekitanud äriühingutele motivatsiooni struktureerida omandiõigust läbi madala maksukoormusega EL-i riikide,» rääkis Jegorov septembris Ernst & Youngi (EY) maksukonverentsil.
Asekantsler märkis ka, et vastu olemiseks on põhjuseid palju.
«Esiteks direktiiv sätestab, et kolmanda riigi maksumäär on madal, kui see on vähem kui 40 protsenti kasumi sisenemise liikmesriigi maksumäärast. Sellise reegli korral ei saa loomulikult enam rääkida tervet EL-i hõlmavast koordineeritud lähenemisest, sest see, kas kolmanda riigi maksumäär on madal või mitte, sõltuks sellest, millise liikmesriigi kaudu kasum esimest korda EL-i siseneb,» märkis Jegorov juunis.
Juuni keskel toimunud EL-i majandus- ja rahandusministrite koosolekul lepiti kokku EL-i maksude vältimise vastases direktiivis. Direktiiv põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tegevuskava soovitustel, mille pinnalt loodi EL-i maksude vältimise vastaste meetmete miinimumstandard. Direktiivi meetmed on EL-i riikides kohustuslikud, kuid need ei keela liikmesriikidel rangemate reeglite kehtestamist.
Direktiivi viiest meetmest põhinevad OECD reeglitel intresside mahaarvamise piirang, välismaiste kontrollitavate äriühingute ning hübriidsete ebakõlade lahendamise reeglid. Lisaks luuakse ühtne miinimumstandard kuritarvituste vastasele sättele ning sätestatakse riigist väljaviidavate varade maksustamise reeglid ehk niinimetatud lahkumismaks.