Krzysztof Kanawka: kosmose-ettevõtluses õnnestub üks protsent ideedest

Krzysztof Kanawka

FOTO: Randel Kreitsberg

Praegu on kosmosesektorisse sisenemiseks õige aeg, julgustab 9. detsembril Tartu sTARTUp Day’l esinev poola kosmoseinsener Krzysztof Kanawka.

Poola kosmoseinsener Krzysztof Kanawka elu on viinud ta lasteentsüklopeediatest tudengisatelliitide ja oma kosmose-ettevõtteni. Üks tema varasematest mälestustest on 1986. aastast, mil ta noore poisina hinge kinni pidades Challengeri kosmosesüstiku plahvatuse tunnistajaks oli. Ka kõige kõrgem fantaasialend ei oleks tollal osanud ette aimata, millega tulevane insener mõne aastakümne pärast tegeleb.

«Mäletan, et lapsena ei mahtunud mulle pähe, et miski võib lennata nii kõrgel taevas nagu kosmosesüstik,» meenutab Kanawka.

Juba mõne aasta pärast sai ta juba ise Euroopa Tudengisatelliidi programmi raames osaleda kosmosetehnoloogia arendamises. See oli väärtuslik kogemus, mida tasub igal kosmosetehnoloogiast unistaval noorel järgi proovida. Eriti tänapäevaste standardsete kuupsatelliitide (ühe liitrise ruumalaga minitehiskaaslase tüüp, nagu ka ESTCube-1 – toim.) ajal on tudengisatelliit suurepärane võimalus teha vigasid, õppida ja katsetada uusi tehnoloogiaid.

«[Tudengisatelliidid] peaksidki olema riskantsed – need peaksidki ebaõnnestuma, need ei tohikski korralikult töötada, sest just tudengisatelliitidel tehtud vigadest sa õpidki. Suurte satelliitidega ei saa selliseid vigu enam teha. Kujutad ette, kui Marsi maandur planeedile jõudes avarii teeks? Rahastajatele see ei meeldiks,» muheleb Kanawka.

Suurte ideede, kuid praktilise maailmavaatega Kanawka on seda meelt, et alustada tuleb lihtsate seadmetega, mitte asuda kohe raketimootoreid ehitama - kohe esimese ettevõtmisega on raske jõuda suurte saavutuste ja uute tehnoloogiateni. «On vaja varasemat kogemust, palju kontakte ja reisimist, suhtlemist ja ideede vahetamist erinevate inimestega,» ütleb ta kindlalt.

Võimalus kontakte luua toob Kanawka 9. detsembril ka Tartusse sTARTUp Day kosmoseplokile esinema. Vaid kaks nädalat enne seda «lõhuti jääd» Tartu Teaduspargi ja Tartu Ülikooli ühises kosmosetehnoloogia töötoas.

Noortele soovitab ta sektorisse sisenemiseks osaleda kosmosevaldkonna võistlustel nagu Galileo Masters ja Copernicus Masters või kasutama Euroopa Kosmoseagentuuri ESA juures tegutsevate inkubatsioonikeskuste (ESA Business Incubation Centres) võimalusi uue ettevõtte loomiseks.

«Tänaseks oleme jõudnud maailma, kus valgete habemetega professorite õpikutarkused on vananenud - värskete ideedega noor peaks vaatama tulevikku oma ideede realiseerimiseks, mitte keskenduma vananenud infole.»

Galileo mooduli kinnitamine kanderakett Soyuzile.

FOTO: ESA/Manuel Pedoussaut

Kosmose-ettevõtlus toimub maa peal

«Sajast ideest kümme on väärt edasist uurimist, kuid vaid üks-kaks jõuavad reaalsete tulemusteni,» hoiatab Kanawka kosmose-ettevõtjaks pürgijaid sektori raskuste eest. «Kosmosetehnoloogia ja –teenuste turustamise teeb veel eriti raskeks see, et suure tõenäosusega ei ole klient su naaber. Kõige keerulisem ongi leida esimene klienti.»

Nii, nagu põllumajandusvaldkonna ettevõte ei pea tingimata traktoriga põldu kündma, ei pea ka kosmosesektori ettevõte kosmosesüstikuid ja satelliite ehitama. «Iga inimese kohta, kes töötab upstream’is (objektide kosmosesse saatmine ja sellealane uurimistöö – toim.), töötab 10 kuni 20 inimest downstream’i (kosmosega seotud teenused ja tooted tavakasutajale, nt satelliitnavigatsiooni rakendused – toim.) kallal. Need inimesed analüüsivad satelliitidelt tulevat infot, mis on hoopis olulisem kui astronautide kosmosesse saatmine,» selgitab Kanawka.

Kanawka enda ettevõtte Blue Dot Solutions üheks põhiliseks arendusobjektiks ongi navigatsioonisüsteemide edasiarendused - ettevõtte paneb kokku erinevate navigatsioonisatelliitide (GPS, GLONASS, Galileo jt) võrkudest kättesaadava info.

Oma firma arendatavatest konkreetsetest teenustest rääkides jääb Kanawka napisõnaliseks. Turu dünaamikat arvestades on see ka mõistetav, kuid veidi soostub ta saladuseloori siiski kergitama. Blue Dot Solutions plaanib lähiajal tuua turule lennujaamades inimeste, autode ja lennukite liikumise andmeid ühendava uudse navigatsioonilahenduse. Lisaks arendatakse suurlinnades kuumalainetega ja elamistingimustega seotud meditsiinilist rakendust.

Järgmise kümne aasta jooksul on Kanawka sõnul oodata massilist asjade võrgustumist (internet of things). See tähendab, et võrgus ei ole mitte ainult meie külmkapp, vaid ka isesõitvad autod ning pakke kohale toimetavad droonid. Need kõik vajavad toimimiseks satelliitlahendusi, mille loojad on tänased keskkooliõpilased ja tudengid. “See on üks kosmosesektoris tegutsemise nauditavamaid osasid – me ei tea, mis tulevik toob. Isegi, kui suurem osa ettevõtmistest ebaõnnestub, naudin ma kosmosesektoris tegutsemisega kaasnevat teadmatust ja avastamisrõõmu."

Kunstniku nägemus ESA Galileo satelliidist.

FOTO: ESA/Pierre Carrill

Turul vabu nišše jagub

Kui vaadata kaugemale nutiseadmete navigatsioonirakendustest, on satelliidi-info kasutamisel vabu nišše lõpmatult. Vaid ühe näitena toob Kanawka hetkel arendamisel oleva Euroopa navigatsioonisatelliitide võrgustik Galileo, mis on lisaks muule varustatud ka piiratud ligipääsuga PRS-süsteemiga (Public Regulated Service). See on segment satelliitide signaalist, mis on krüpteeritud ja kättesaadav vaid riiklikele asutustele. Tulevikus peaks see võimaldama Euroopa riikidele turvatud navigatsiooniteenust kõikvõimalike kriiside ajal, kui teised satelliitvõrgud on maas. Samas on ka sellele süsteemile vaja maapealset tugisüsteemi, mille arendamises võiksidki tänased kosmose- ja downstream-ettevõtjad näha enese rakendamise võimalusi.

Piiritu kosmos on aga enamat kui vaid äri. Näiteks kaugseire aitab meil hallata, majandada ja suunata planeedi veevarusid ja leevendada niimoodi põudade ja üleujutuste tagajärjel tekkivaid kriisiolukordi.

Kosmosevaldkonna arendajana tunneb Krzysztof Kanawka end seetõttu ka mingis mõttes planeedi kaitsjana: «[Amazoni juht] Jeff Bezos ütles hiljuti, et varsti Marsi koloniseerimise plaanid on okei, kuid lisaks peaksime mõtlema ka Maa kaitsmise peale. Ma olen temaga täiesti nõus. Maa kaugseire on tasahilju muutumas äriks, mis tähendab et selle äri kaudu on võimalik ka planeeti kaitsta.»

9. detsembril Eesti Rahva Muuseumis toimuv Tartu sTARTUp Day on Tartu ülikooli, Tartu linna ning Startup Estonia poolt ühiselt korraldatud konverents, kuhu tuuakse kokku uued ideed ja tooted, investorid ja esinejad. Juba enam kui 2000 registreeritud osalejaga üritusele on oodata üle 40 innovaatorist kõneleja üle maailma.

Tagasi üles
Back