Rahandusministeerium on valmis uuesti kaaluma keskmise palga nõude kehtestamist riigihangetes hankelepingu täitmise tingimusena.
Ümbrikupalga maksjaid võib oodata hangetelt tõrjumine
6. detsember 2016, 11:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänaseks on õiguskeskkond mõnevõrra muutunud ning tuginedes uutele direktiividele ja kohtupraktikale, on rahandusministeerium valmis üle vaatama oma varasemat seisukohta, mis keskmise palga nõude kehtestamist hankelepingu täitmise tingimusena taunis,» kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane kirjas maksu- ja tolliametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, tööandjate keskliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ja Riigi Kinnisvara ASile.
«Sellele vaatamata tuleks keskmise palga nõude kehtestamisel täiendavalt analüüsida, kas ja kuidas peaks antud tingimus laienema teiste liikmesriikide pakkujatele ja alltöövõtjatele, alustavatele ettevõtjatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele,» märgib ta.
Riigihangete seaduse eelnõu raames on mitmed huvigrupid esitanud ettepaneku siduda pakkuja kvalifitseerimine, kõrvaldamine või pakkumuse tagasilükkamine faktiga, kas pakkuja on varem tasunud tööjõumakse või palka teatud ulatuses sektori keskmisest. «Meie arusaama kohaselt soovitakse keskmise palga nõude abil tagada, et hankelepingut ei sõlmitaks pakkujaga või allhanke korras ei kaasataks ettevõtjaid, kes tasuvad töötasu ümbrikus,» märgib Mesilane.
Rahandusministeerium on Mesilase sõnul analüüsinud huvigruppide ettepanekuid ja tellinud lisaks ka advokaadibüroolt Glimstedt uuringu «Keskmise palga nõue riigihangetes». «Analüüsist nähtus, et Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas keskmise palga nõude kehtestamine hankelepingu täitmise tingimusena, kuid üksnes nende töötajate puhul, keda hankelepingu täitmisel kaasatakse,» kirjutab Mesilane.