Taastuvenergia küsimustes on Leedu sõna pidanud
5. detsember 2016, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegutseme kolmes Balti riigis. Alustasime Eestist ja vaatasime naabrite juurde ka. Eestis on meil hetkel investeeringute mahud suuremad kui Leedus, aga Leedu on meie jaoks huvitavaks kohaks mitmel põhjusel, kommenteeris Leedus tegutsemist Nelja Energia Juhatuse esimees Martin Kruus.
Esiteks on Leedu suurem turg kui Eesti. Teiseks, seosese Euroopa Liitu astumisega võttis Leedu kohustuse sulgeda oma peamine elektritootja, Ignalina tuumaelektrijaam. Pärast selle sulgemist on Leedu elektrienergia defitsiidis ning tuuleenergia on osutunud Leedus kõige soodsamaks energialiigiks.
Taastuvenergia valdkonnas on Leedu riik käitunud väga läbipaistvalt ja ratsionaalselt. Poliitiline risk, sülitame kolm korda üle õla, ei ole seal realiseerunud.
Süsteem on väga läbipaistev olnud ja riik on oma lubadusi alati täitnud. Leedu on korraldanud vähempakkumise teatud võimsuste rajamiseks tuuleenergias. Pärast hanke lõppu ei ole Leedu riik hakanud nuputama lisatingimusi või oma esialgsetest tulemustest taganenud.
Eestis aga otsustati 2010.aastal vähendada taastuvenergiatoetusi. Mis on ka mõistetav, nad tahtsid aga tagantjärgi muuta juba välja antud taastuvenergia toetusi ja tingimusi muuta. Riigi poolt ei ole väga palju signaali vaja saata, et investorid ettevaatlikuks muutuksid. See väljendub aga kõrgemas riskimarginaalis ja kõik läheb kallimaks.
Eesti maksuamet on oma töö korralduse ja efektiivsuse poolest muidugi tipptase. On tunda, et Leedu kolleegid tegelevad vanakooli moodi paberitega rohkem, aga see on tehniline nüanss.
Nelja Energia on hetkel Leetu investeerinud 200 miljonit eurot.