SEB nädalakommentaar: Eesti ettevõtete müügitulu ei taha kasvama hakata

Moon õmblustööstuse jalatsipood Valgas

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Lõppeval nädalal avaldatud andmed ettevõtete kolmanda kvartali müügitulu kohta näitavad, et majanduse tempo on endiselt aeglane, kirjutab SEB nädalakommentaaris majandusanalüütik Mihkel Nestor. Suurima negatiivse panuse andis metallitoodete tootmine ja sellega seotud tegevusalad.

Statistikaameti andmetel küündis kolmandas kvartalis Eesti ettevõtete (v.a. finantssektor) müügitulu kokku veidi enam kui 12,6 miljardit euroni. Võrreldes 2015. aasta sama ajaga, annab see käibe kasvuks napid 2,1 protsenti. 

Seega jääb ettevõtete tulude kasv endiselt ja tugevalt alla palgatõusule. Aasta esimese poolega võrreldes on kasv siiski marginaalselt kiirenenud: esimeses kvartalis suurenes ettevõtete müügitulu 1,7 protsenti ja teises kvartalis 1,3 protsenti. Kuigi kasv on aeglane, võib olukorda pidada varasemast paremaks: mullu oli ettevõtete müügitulu 2,5 protsenti languses, 2014 oli aga nullkasvuga aasta.

Joonis 1. Mittefinantsettevõtete müügitulu kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, protsentides.

FOTO: Allikas: statistikaamet

Ettevõtlussektori suurima käibega haruks on mõistagi hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala. Kolmandas kvartalis veidi enam kui viiemiljardilist müügitulu näidanud sektor oli ka suurim panustaja käibe kasvu. Kaubandus andis enam kui poole ettevõtlussektori käibe kogukasvust. 

Võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga suurenes valdkonna ettevõtete kogukäive 135 miljoni euro jagu. Tugeva tulemuse tegid nii jaekaubandus kui automüüjad. Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2015. aasta sama ajaga võrreldes 13 protsendi ehk 57 miljardi euro võrra. Autode ja teiste mootorsõidukite müügi ja teenindusega tegelevad ettevõtted suutsid käivet kasvatada viis protsenti ehk 68 miljardi võrra.

Kuigi hinnamuutusi arvesse võtva jaekaubanduse mahuindeksi põhjal oli oktoober jaemüügi kasvu poolest selle aasta üks kõige aeglasematest kuudest, siis tõenäoliselt läheb sisetarbijatele orienteeritud ettevõtetel hästi ka edaspidi. Mõnevõrra hakkab uuel aastal tarbimist piirama inflatsiooni taastumine, kuid kiire palgakasv ja kõrge tööhõive hoiab keskkonna endiselt soodsana. 

Automüügiettevõtteid võib oodata ka äkiline nõudluse kasv, sest uue valitsuse esialgseid plaane kirjeldava Excel-tabeli kohaselt peaks juba 2017. teisest poolaastast rakenduma autode täiendav registreerimistasu, mis võiks motiveerida inimesi uue auto soetamisega kiirustama.

-Tööstus kasvab aeglaselt

Müügitulu suurenes kolmandas kvartalis ka töötlevas tööstuses. Võrreldes 2015. aastaga kasvas ettevõtete käive küll vaid üks protsent ehk 24 miljoni euro võrra. Kui üldjoontes iseloomustas tööstust suhteliselt ühtlane aeglane kasv, siis leidus ka erandeid. 

Suurima negatiivse panuse andis metalltoodete toomise tööstusharu, mille müügitulu kahanes 27 miljonit eurot ehk ligi kümme protsenti võrreldes aastatagusega. Madala ekspordinõudluse tõttu kapitaliinvesteeringute järele on tegevusala müük olnud languses terve aasta vältel ja aina süvenenud. 

Metallitööstusega on tihedalt seotud veel tegevusala «mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine», mille müügitulu kahanes protsentuaalselt isegi enam: 16 protsenti ehk 15 miljoni euro võrra. Sarnane negatiivne trend iseloomustab toiduainetööstust. 

Kolmandas kvartalis kahanes haru käive 22 miljoni euro võrra ehk viis protsenti. Toiduainetööstuse raskused puudutavad eriti just piimatoodete tootmist. Kümne miljoni euro võrra ehk üheksa protsenti vähenes veel keemiatööstuse müük.

Vastuolulisi signaale saadab välja elektroonikatööstus. Kui tegevusala tootmismaht vähenes tööstustoodangu statistika põhjal kolmandas kvartalis kuus protsenti, siis müügitulu on teinud samal ajal seevastu mõõduka tõusu – 28 miljonit eurot ehk kolm protsenti. 

-Edukad rõivatööstus ja masinate-seadmete remont

Aasta on olnud edukas tekstiili- ja rõivatööstusele, mille müük kasvas kolmandas kvartalis eelmise aastaga võrreldes kokku 22 miljoni euro võrra. Tugeva kasvu (17 protsenti, 13 miljonit eurot) tegi veel varasemalt raskustes olnud masinate ja seadmete remont, mille tootmismahu kasv oligi positiivsel poolel vaid selle aasta augustis ja septembris.

Viimastel kuudel on tööstuse olukord siiski mõnevõrra paranenud. Oktoobris suurenes tööstus­toodang ligi viis protsenti, septembris isegi enam, kuus protsenti. Põhiliselt on mahtu paisutanud küll ligi kolmandiku võrra kasvanud elektritoodang, kuid ka töötleva tööstuse tootmismaht on suurenenud. Septembris tootsid töötleva tööstuse ettevõtted püsihindades pea viis protsenti mullusest enam, oktoobris kasvas toodang aastavõrdluses kaks protsenti. 

Oktoobris andis töötleva tööstuse harudest suurima panuse kasvu taas suur puidutööstus, mille tootmismaht paisus 2015. aasta sama ajaga võrreldes kuus protsendi võrra. Väiksematest tööstusharudest andsid suure panuse veel elektriseadmete tootmine, mis kasvas mullusega võrreldes 15 protsenti ja ehitusmaterjalide tööstus, mille tootmismaht kasvas pea viiendiku.

-Võitsid väiksemad ettevõtlusharud

Kui suuremates majandussektorites piirdus ettevõtete müügitulu kasv III kvartalis heal juhul paari protsendiga, siis väga kiiresti paranes müük mitmel väiksemal, peamiselt teenindussektoriga seotud tegevus­alal.  Viiendiku võrra suurenes käive muu teeninduse valdkonnas, mille alla kuulub hulk erinevaid väiketeenuste pakkujaid nagu kingsepad, kodumasinate parandajad jne. 

18 protsenti suurenes müük meelelahutuse ja vaba aja veetmise tegevusalal ning 14 protsenti majutus- ja toitlustus­sektoris. Enam kui kümme protsenti suurenes ettevõtete müügitulu veel tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning veevarustuse ja jäätmekäitlusega tegelevates ettevõtetes.

Tagasi üles