Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Itaalia majandusel kaks aastakümmet seisakut

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Itaalia peaminister Matteo Renzi. | FOTO: Lapresse/SCANPIX

Neli-viis aastat tagasi, kui Euroopa võlakriis oli haripunktis ning kardeti, et eurotsoon võib laguneda, ei olnud mure peamine põhjus siiski niivõrd Kreeka, sest selle riigi majandus on suhteliselt väike, kuivõrd pigem hirm, et kriis süveneb teistes Euroopa lõunaosa riikides, eelkõige Itaalias.

Itaalia on Euroopa suuruselt neljas majandus ja selle riigi maksejõuetus oleks kaasa toonud ettearvamatud tagajärjed. Vaevalt et toona oleks maailmas olnud ka institutsioone, kellel oleks olnud ressurssi Itaaliat päästa.

Itaalia majandus on seisakus juba paar aastakümmet. Tootlikkus on olnud väga madal ja riik pole suutnud kasvuootusi täita. Püsihindades on sisemajanduse kogutoodang inimese kohta väiksem kui 1997. aastal, kirjutas ajakiri The Economist.

Pühapäeval on Itaalias referendum, kus hääletatakse peaminister Matteo Renzi ettepanekuid põhiseadusmuudatuste kohta. Need peaksid lihtsustama reformide tegemist, mida Itaalia hädasti vajab.

Investeerimispank Morgan Stanley saatis pühapäeval oma klientidele värske analüüsi Euroopa järgmise aasta majandusväljavaadete kohta, mis andis Itaalia kohta üsna murettekitava pildi.

«Itaalia majandus on mutta kinni jäänud,» kirjutas ökonomist Daniele Antonucci raportis. «Usume, et SKT kasv jääb suurtele eurotsooni riikidele alla,» lausus ta.

Analüütiku sõnul on riigi majandus väga haavatav ning suurte strukturaalsete probleemidega. Riigi võlakoormus on liiga suur, pangandussüsteem liiga habras, avalik sektor ja tsiviilkohus liiga ebaefektiivsed.

Tõsi, uus valitsus on juba mõningaid reforme teinud, näiteks tööturureformi, ning mõned reformid on tõenäoliselt ees. «Kuid olenemata sellest, kas poliitilised riskid kasvavad või kahanevad, ei suuda need tõenäoliselt kriitilist massi saavutada,» seisab raportis.

«Reformid on alanud Renzinomicsi majanduspoliitikaga, kuid see pole veel väga kaugele jõudnud ning olenevalt poliitilisest olukorrast võivad mõneks ajaks isegi seiskuda,» kirjutas Antonucci.

Itaalia majandusel olid väga tugevad 1950.–1960. aastad kuni seitsmekümnendate alguseni, mil majandus kasvas viis kuni kuus protsenti aastas. Järgmisel kahel aastakümnel kasv aeglustus ning üheksakümnendatel ja eriti sel sajandil stagneerus täielikult.

Poliitikud püüdsid majandust elavdada riigi kulutustega, mis viis võlakoormuse suurenemiseni, nii et see ulatus eelmisel aastal 132,7 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Sellega on Itaalia üks suurema võlakoormusega riike maailmas, jäädes maha ainult Jaapanile, mille võlakoormus ulatub 249 protsendini SKTst. Muidugi oli Itaaliast suurem võlakoormus ka Kreekal.

Samal ajal on Itaalia kodumajapidamiste võlakoormus madalam kui Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) keskmine.

Seitse aastat kestnud majanduslangus on pühkinud ära veerandi Itaalia tööstusest. Itaalias on väga suur osakaal väikeettevõtetel, mis on globaliseerumise suhtes eriti haavatavad. Hiina odavate tootjate tõttu on paljud Itaalia käsitöö- ja rõivatööstusega tegelevad pereettevõtted töö lõpetanud ning Euroopa Keskpanga rahapoliitika on söönud ära pankade kasumimarginaale.

«See on pangakeskne riik ja seal on suur kriis,» ütles Itaalia ühe suurema panga UBI Banca tegevjuht ajalehele The New York Times.

Eelmisel nädalal kirjutas Postimees maailma vanima praeguseni tegutseva panga Banca Monte dei Paschi di Siena raskustest. Kuid see pole ainus raskustes pank.

Itaalia pangandussüsteemi suurus on neli triljonit eurot. Pankade aktsiad on sel aastal kaotanud poole oma väärtusest, sest investorid on mures nende probleemsete laenude pärast, mille maht ulatub 360 miljardi euroni.

See moodustab 40 protsenti kogu eurotsooni pankade halbadest laenudest. Peale Monte dei Paschi, mis on Itaalia suuruselt kolmas pank, päästeti eelmisel aastal keskmise suurusega pangad Popolare di Vicenza, Veneto Banca ja Carige ning neli väikest panka.

Viimastel nädalatel on Itaalia võlakirjade tulusus Saksamaaga võrreldes kasvanud järsult, ehkki esialgu on see siiski tunduvalt madalam kui võlakriisi kulminatsiooni ajal. Kui Itaalia rahvas ütleb pühapäevasel referendumil ei, kasvab ebastabiilsus finantsturgudel.

Kui Renzi astub pärast referendumit tagasi, pole välistatud ka paanika, reitinguagentuurid võivad alandada Itaalia võlareitingut ning pole välistatud Euroopa võlakriisi kordumine.

Nagu öeldud, pole Itaalia enam mingi Kreeka. Tegemist on G7 liikmesriigi ja suuruselt kaheksanda majandusega maailmas. Kui Kreeka võlausaldajad olid paljuski kreeklased ise ja nende pensionifondid, siis Itaalia võlakirjade omanikud on ka välispangad: Prantsusmaa 280 miljardit, Saksmaa 90, Hispaania 50 miljardit eurot jne.

Kui Itaalias puhkeb finantskriis, võib see tekitada Kreeka võlakriisist suuremat kahju, kirjutas The Washington Post üleeile.

Tagasi üles