Muammar Gaddafi perekonna ärihuvid laiuvad naftast hotellideni ning 41 aastat tüüri juures on taganud talle ja lähedastele hiigelosa Liibüa majandusest, selgub USA diplomaatilistest dokumentidest ja juhtimisorganisatsioonide andmetest.
Aktsiaselts Gaddafi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korruptsioonivastased aktivistid kutsusid eile rahvusvahelisi regulaatoreid üles valitsevat klanni luubi alla võtma, kes on muuhulgas jõuliselt välismaale investeerinud ning võtnud riigi erasektori niivõrd tugevasse haardesse, et üks USA ametnik ei pidanud paljuks Liibüat «aktsiaselts Gaddafiks» nimetada.
Vallandunud kriisi valguses on fookuses nii režiimi tohutud kasumid naftatööstusest kui ka pereliikmete kõmurikas rahakulutamine välismaal. Nagu näiteks Gaddafi enda plaan paigutada 16 miljonit eurot vee villimise tehasesse ja spaa rajamisse Itaalia linnakese l'Aquila lähistele, mida mõnda aega tagasi maavärin tabas.
Transparency Internationali juhatuse esinaine Huguette Labelle ütles: «Kui liider omaenda maal niivõrd küsitavasse valgusse satub nagu see Gaddafiga on juhtunud, siis tuleb otsekohe juurdlus käivitada ja külmutada kõik avastatud varad, kuni tulemused on selgunud. Inimesed peavad oma koduse töö ära tegema – ja hästi kiiresti.»
Pilt riigist, mille rahandust Gaddafi ja ta sugulased otsekui feodaalvaldust valitsesid, tuleb hästi välja WikiLeaksi poolt omandatud 2006. aasta maikuust pärinevast USA diplomaatilisest kirjast pealkirjaga «Gaddafi Incorporated», millele Financial Timesil pilk on õnnestunud heita.
Gaddafi pere äriasjad on kuulsad oma läbipaistmatuse poolest, kuid dokumendist tulevad mitmekesised tuluallikad üsna hästi välja.
Kuigi kolonel «võtab sageli sõna valitsuses valitseva korruptsiooni vastu», tagab ta poliitilisele eliidile – ja eriti omaenda pereliikmetele - «otsese juurdepääsu tulusatele äritehingutele», kirjutavad diplomaadid.
Perekonnal olid «suured huvid nafta- ja gaasisektoris, telekommunikatsioonis, infrastruktuuri arenduses, hotellides, meedialevis ja tarbekaupade jaevõrkudes».
Kirjutatakse ka sellest, et lastel olid omad «sissetulekukanalid» riiklikust naftaettevõttest ning seda teenindavatest tütarfirmadest, kindlustades neile osaluse majandust domineerivas tööstusharus, mis genereeris iga-aastaselt kümneid miljardeid dollareid eksporditulu.
Diplomaadid kirjeldavad Gaddafi teist poega ja peamiseks troonipärijaks peetud Seif al-Islami kui isikut, kes pääses naftatuludele ligi oma «Üks-Üheksa grupi» bensiiniga tegeleva tütarettevõtte kaudu. Grupi nimi on pühendatud 1969. aasta 1. septembrile, mil ta isa kuningas Idrise kukutas.
Liibüa liidri tütar Aisha Muammar Gaddafi omas lähedasi sidemeid energia- ja ehitussektoris, lisaks veel finantshuve Tripoli erakliinikus St James, selgub dokumentidest.
Vanem poeg Mohammed kontrollis riigi posti- ja telekommunikatsioonikomiteed ning oli seetõttu positsioonil, mis «võimaldas väga jõuliselt kõige telekomi ja internetiga seonduva asjus sõna sekka öelda».
Kolmas poeg Saadi Gaddafi plaanis Liibüa lääneossa «uut linna», millest sündinuks suur turismimagnet. Ise endine profijalgpallur, oli ta diplomaatide sõnutsi ametis «oma jalgpallimeeskondade, olümpiakomitee ja sõjaväelasekarjääriga».
Aeg-ajalt olevat ta neid huve ka ühildanud, kasutades «oma alluvuses olevaid sõjaväeüksusi äritehingute mõjutamise eesmärgil».
Gaddafi pere kontroll Liibüa majanduse peamiste valdkondade üle oli nii suur, et vahetevahel läksid nad magusate võimaluste pärast omavahel kaklema, väidavad diplomaadid.
Üks eriliselt kõnekas näide oleks olukord, kus Gaddafi kolm poega Saadi, Mohammed ja Mutassim Coca-Cola ainumüügiõiguse pärast kraaklesid. See olevat olnud «üks ülimalt käänuline lugu», mis «ei väsi tekitamast hämmingut kohalike äritegelaste hulgas, samal ajal kui diplomaatide seltskond üritab aru saada, mis huvid siin täpselt mängus on».
Financial Timesil ei õnnestunud eile saada kommentaare ei koloneli, ei tema laste ega ka nende pressiesindajate käest. Kirjadele ja telefonisõnumitele keegi samuti ei vastanud.
Korruptsiooni vastu võitlemise eksperdid ütlesid, et kuna kaalul on riigi suurte naftarikkuste saatus, on perekonna rahaasjade uurimisega eriliselt kiire.
Londoni advokaat Tim Daniel, kes on tegelenud Nigeeria, Pakistani ja Indoneesia endiste režiimide poolet väidetavalt omandatud vara päästmisega, ütles, et ta oleks «väga üllatunud», kui kolonelil ja ta perel poleks «märkimisväärseid varandusi» välismaal.
«Liibüas on olemas kõik klassikalised elemendid: tohutud naftarikkused, pikk autokraatliku valitsemise periood, vägivald, teiste Aafrika kuritegelike režiimide jäägitu toetus,» ütles Daniel.
«Nimetatud rikkuste allikad ja asukohad välismaal tuleks kiiremas korras kindlaks teha. Siis oleks vähemalt mingisugune lootus tagastada Liibüa rahvale see, mis õigusega neile kuulub.»
Ükski välismaine regulaator ei ole siiani veel Gaddafi varade uurimise vastu huvi üles näidanud. Šveitsi võimud, kes on külmutanud varad, mis võivad olla seotud Hosni Mubaraki režiimiga, ütlesid, et hoiavad Gaddafi perekonna asjade arengul «hoolikalt silma peal».
Juhtimisspetsialistide sõnutsi tõstatab Liibüa juhtimise viis küsimuse, kas seal suuremate investeeringute puhul üldse tegelikult perekonna ja valitsuse vara eristati.
Sellise küsimuse saavat esitada näiteks osaluse kohta Itaalia suurimas pangas UniCreditis, kinnisvara kohta Londoni Mayfairi linnaosas, 3,01 protsendilise osaluse kohta Financial Timesi omanikus Pearsonis, ning Itaalia jalgpalliklubis nimega Juventus.
Londonis baseeruva Global Witnessi aktivist Anthea Lawson ütles: «Kui valitseva perekonna ja riigi huvid on nii tihedalt läbi põimunud, on see väga selge korruptsiooni-hoiatus.»
Avalikult teadaolevatel andmetel pani Gaddafi möödunud aastal kõrvale raha, mille kavatses investeerida Itaalia linnakesse nimega Antrodoco. Tänutäheks selle eest, et linnaelanikud teda teel G8 kohtumisele L'Aquilasse soojalt vastu võtsid.
Just selle ettevõtmise veidrus ja pillav suuremeelsus võtab endas paljuski kokku põhjused, miks Gaddafi perekonna vara allikad, suurus ja asukohad vaatlejate arvates igal juhul luubi alla tuleks võtta – kukub ta režiim siis kokku või jääb püsima.
Copyright The Financial Times Limited 2011.