Suur tabel: vaata, kuidas on muutunud viina ja õlle hind 15 aastaga

Aktsiiside vahe väheneb märkimisväärselt.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kui senimaani on õlle- ja viinaaktsiisi vahe püsinud stabiilselt samal tasemel, siis plaanitava maksupoliitikaga väheneb senine aktsiiside vahekord märkimisväärselt.

Kui aastatel 2000-2016 on aktsiiside vahe olnud 2,6-kordne, siis edasi hakkab see kiiresti vähenema, muutudes 2017. aastal 1,7-kordseks. Aastatel 2018-2020 aga lausa 1,4-kordseks.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noopi sõnul on viimase 30 aasta jooksul hoitud õlle ja viina aktsiiside vahe kogu aeg ühesugusena - 2,6 korda. «Iga kord, kui on toimunud aktsiisitõus, siis on jooksnud ajakirjandusest läbi väga kummastavad väited, et viinatootjaid on karistatud aktsiisitõusuga, kui õlletootjad on püherdanud ma ei tea milles. Tegelikult on nii, et iga kord, kui on tõusnud aktsiis, on täpselt sama palju tõusnud nii õlleaktsiis kui viinaaktsiis.

Me võime diskuteerida selle üle kas see vahe on väike või suur, kas see vahe on õiglane või mitte, aga kui vaadata Euroopa aktsiiside keskmist vahekorda õlle ja viina vahel, siis EL-i keskmine vahe on 3,2 korda.  Eestis on see praegu juba oluliselt väiksem ja nüüd tahetakse see vahe tegelikult teha täiesti olematuks – sellist erakorralist olukorda ei ole üheski teises Euroopa liidu riigis,» selgitas Noop.

A. Le Coqi juhi sõnul on näiteks Lätis ja Leedus aktsiiside vahe 4 korda ja rohkem. Tema hinnangul tähendab see seda, et õlu muutub oluliselt kallimaks tooteks, kui seda on viin. See aga omakorda võib soodustada kange alkoholi osatähtsuse tõusu kogu alkoholi tarbimises, milles Eesti on teadupoolest niikuinii juba Euroopa tipus, selgitas Noop.

Konjuktuuriinstituudi direktori Marje Josingu kinnitusel on mullune 0,5 liitri õlle keskmine jaehindhind 0,98 eurot (ilma pandita) ning pool liitrit viina maksis 2015. aastal keskmiselt 7 eurot ja 10 senti.

 
Tagasi üles