Ümbrikupalk tegi mullu kahju 158 miljonit euro eest

Ümbrikupalk.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Kaubandus-tööstuskoda ning maksu- ja tolliamet (MTA) uurisid oktoobris Eesti ettevõtjatelt nende hinnanguid ümbrikupalkade maksmise kohta.

Tulemustest selgus, et kuigi eelmisel aastal on tööjõumaksudest laekumata jääv summa suurenenud 65 miljoni võrra, on ettevõtjate endi hinnangul ümbrikupalkade maksmine vähenenud.

Kõige probleemsemateks tegevusvaldkondadeks peavad vastanud ehitust (89%), majutust ja toitlustust (67%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonda (29%). Võrreldes 2014. aastal korraldatud sarnase küsitluse tulemustega on kõikides nimetatud valdkondades makstav eeldatav ümbrikupalkade osakaal langenud.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul midagi üllatavat nendes põhjustes paraku pole. «Ettevõtjad tahavad hankeid võita madalat hinda pakkudes, kuid seda just maksude maksmata jätmise arvelt. Selle vältimiseks võiks kaaluda riigihangete pakkumistele teha kohustuslikuks tööjõukulude esitamise, mis muuhulgas tõstab ka sotsiaalset vastutust,» rääkis Palts.

Suurem osa vastanutest pole ümbrikupalga küsimisega kokku puutunud. Siiski joonistus vastustest selgelt välja see, et peamiselt küsivad töötajad palka mustalt sissetuleku varjamiseks kohtutäituri või mõne muu võlanõudja eest. Samuti soovitakse teenida lisaraha lisaks toetustele, mida pakub näiteks töötukassa.

80 protsendi vastanute hinnangul on peale töötajate registri kasutusele võtmist olukord paranenud. Samas tunnistas Palts, et töötamise register on küll vähendanud täiesti mustalt makstavat töötasu, kuid osalist ümbrikupalga maksmist see oluliselt vähendanud pole.

Maksu- ja tolliameti andmetel on samuti suurim osalise ümbrikupalga tekitatud kahju ehitussektoris. «Ehitusettevõtjad on meiega suheldes öelnud, et ehitaja tasu sõltub küll objekti asukohast, kuid alla 6 euro tunnis kätte saavat oskustega ehitajat on väga keeruline leida. Meile 2016. aasta kohta deklareeritud andmetel oli ehituse keskmine netotunnipalk seevastu 4,7 eurot ning üle 6 euro saab tunnis kätte vaid 24 protsenti ehitustöölistest. See tähendab, et osa palgast liigub jätkuvalt n-ö ümbrikus,» märkis MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann.

Reitmann usub, et ainult kontrollmeetmetega ümbrikupalga probleemi ei lahenda ning näeb sarnaselt kaubandus-tööstuskojaga varianti, et ettevõtjad ja erialaliidud koostöös MTA-ga otsivad sektorile sobivaid lahendusi.

2015. aastal püsis laekumata jäänud maksude osakaal 2014. aastaga samal tasemel ehk võrreldes laekunud maksudega jäi kokku kogumata 7,1 protsenti riiklikest maksudest. «Kui käibemaksukahju õnnestus 2015. aastal vähendada veel 30 miljoni euro võrra, siis laekumata tööjõumaksude osa suurenes võrreldes 2014. aastaga 65 miljonit eurot,» selgitas Reitmann.

Tema sõnul ei ole ümbrikupalga saajate arv aastaga suurenenud, kuid laekumata jäävate maksude summat on kasvatanud osalise ümbrikupalga osakaalu suurenemine töötasus. «Teisisõnu, viimaste aastate kiire palgatõusu mõjul makstakse rohkemat osa töötasust n-ö mustalt,» ütles Reitmann.

Kaubanduskoda ning maksu- ja tolliamet korraldasid ümbrikupalkade teemalise küsitluse juba teist korda. Seekord vastas küsitlusele kokku 336 ettevõtjat. Esimest korda uuriti ettevõtjate hinnanguid 2014. aastal, mil oma hinnangu andis 230 ettevõtet.

Tagasi üles