Jaapani pingutused naiste tööle saamisel on kohmakad ja konarlikud

Seinamaaling Tokyos

FOTO: SCANPIX

Jaapani naistest suurem osa käib tööl, kuid enamasti osalise koormusega ja mitte väga ihaldatud positsioonidel. 

Jaapani peaminister Shinzo Abe on väga ebatõenäoline tegelane naiste õiguste eest võitlema.  Eluaegne konservatiiv on aga rahvastiku vananemisega silmitsi seistes mõne asja suhtes meelt muutnud, kirjutab The Economist.

Jaapani tööealine elanikkond peaks 2060. aastaks vähenema enam kui kolmandiku ehk 25 miljoni inimese võrra. Samal ajal on miljonid ülikooliharidusega naised kodused.

Neli aastat pärast Abe peaministriks saamist ei ole naiste hõives asjad kuigi palju paremaks läinud. Naisjuhtide arv saareriigi ettevõttes on kasvanud 2,7 protsendini. Palgalõhe pooles on Jaapan 144 riigi seast 111. kohal.

66 protsenti jaapani naistest käib tööl, kuid enamik neist  suurfirmade karjääriredeleil alumises otsas. Osaliselt seetõttu, et naine, kes abielludes ja pärast laste saamist tööl käib, on ühiskonna silmis isekas ega hoolitse mehe ja laste eest.

Avalik arvamus on aga muutumas. Esimest korda on enamik jaapanlasi nõus, et emadel peaks olema võimalus oma karjääriga edasi minna. See ei ole aga alati nii olnud. «Inimesed rääkisid, et nad tunnevad kaasa mu mehele ja lastele,»  rääkis Haruko Arimura, kahe lapse ema, kes varem ministriametis vastutas naiste õiguste eest.

Täiskohaga tööl käimine Jaapanis tähendab enamasti aga pikki ületunde, mille kõrvalt on laste eest hoolitsemine väga keeruline. Seega on enamikul ihaldusväärsetel ametitel mehed. 10 aastat tagasi tehtud tööjõureform on suurendanud osalise tööajaga töötajate arvu, kellest lõviosa on naised. 

Tagasi üles