A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on naeruväärne, et uus valitsus põhjendab aktsiisitõusu murega eestlaste tervise pärast, sest niisugune uus maksupoliitika ei aita kokkuvõttes tervisearengule kuidagi kaasa ning on kogu majanduskeskkonnale halvav.
A. Le Coqi juht: loodetud tulust näeb valitsus und (29)
24. november 2016, 16:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Härra Ossinovski on korduvalt avalikult välja öelnud, et teda majanduslikud argumendid aktsiisitõusu juures ei huvita. Ma küsiksin, et millist ministrit ei huvita majandus? Mis iganes riikide tervisenäitajaid me vaatame, siis siin on selge ja ühene seos - mida viletsam majandus, seda viletsam tervis, mida tugevam majandus, seda tugevam tervis,» selgitas Noop.
Noobi sõnul kehtivad majandusseadused igal pool, tahame me siis seda või mitte. Tema selgitusel on Euroopa kõige suurem piirikaubandus Taani ja Saksamaa vahel. See tähendab seda, et 40 protsenti Taanis tarbitavast õllest ostetakse Saksamaa piirilt. Eestis saab uue poliitika näol olema aktsiiside vahe 2,5 korda suurem, kui see on Taani ja Saksamaa vahel.
«Kas te arvate, et see ei hakka meile tõmbetuulena mõjuma? Hakkab, ja kuidas veel,» oli Noop kindel, sest õlletootjate hinnangul kolib vähemalt 50 protsenti alkoholikaubandusest 2018. aastal Lätti. «Ja sealt ei osteta alkoholi mitte kahe pudeli ja kuuspaki kaupa, vaid kümnete kastide viisi. Taani kogemus on näidanud, et alkoholitarbimisele aktsiiside tõusu näol mõju ei ole, kui kõrval on selline riik, kus saab tekkida piirikaubandus,» rääkis A. Le Coqi juht Postimehele.
Tema sõnul ei parandata sellega grammigi Eesti inimeste tervist, sest tarbimine sellega ei vähene, vaid võib pisut isegi tõusta. Samas möönab Noop, et tema mure pole selles, et õlu muutub nii suure aktsiisitõusuga Euroopa kõige kallimaks, vaid majanduslik aspekt kogu riigile.
«Meile tähendab see 60 protsenti käibelangust, mis tähendab seda, et kogu sektor läheb kahjumisse ning me ei suuda enam kasumit teenida. See aga tähendab kõikide investeeringute peatamist Eestisse, see tähendab paljude töökohtade kaotust. Ma veel ei julge välja käia, kas me ka päriselt uksed võime sulgeda, sest me ei tea, kas me suudame sellega kohaneda,» ütles ta.
Teisest küljest on selline käik juhi sõnul otsese negatiivse mõjuga keskkonnale - «Loodusesse tuleb tagasi nii palju joogipakendit, et «Teeme ära» ei jõua ka enam ära teha. Me oleme seda ju näinud. Mis siis valitsus sellest kokkuvõttes saab? Valitsus lootis, et korrutab aktsiisi kahega ja saab kaks korda rohkem ehk 60 miljonit täiendavat tulu – sellest näeb ta käivete languse tõttu und. Lisaks jääb soomlaste käest saamata lahja alkoholi pealt 40 miljonit käibemaksu,» selgitas Noop.
Noobi sõnul loodavad õlletootjad siiski saada erinevate ministrite jutule. «Need argumendid on nii vettpidavad, et neid pole lihtsalt võimalik eirata. Kuidas on võimalik, et valitsust ei huvita majandus, maksud, töökohad ja keskkond? Mis seda valitsust siis üldse huvitab?» kommenteeris A. Le Coqi juht.