Eesti õlletootjad: õlu muutub Euroopa kõige kallimaks
Põhjala juht: väiketootjate prioriteet on aktsiisisoodustuse tõstmine

Õlleaktsiis tõuseb 2,2 korda.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Eesti Õlletootjate Liidu hinnangul, on valitsuse uue maksupoliitika näol tegemist plaaniga, mis eirab ettevõtjate õiguspärast ootust stabiilsele ärikeskkonnale ning muudab õlle hinna kalleimaks Euroopas.

Õlletootjate sõnul on riik juba kehtestanud rekordilise alkoholi aktsiisi tõusu kuni aastani 2020, mille järgi on ettevõtjad teinud kõik oma plaanid. Liidu arvates tähendab selline valitsuse samm Eesti õlleturgu mõjutava lõunasuunalise piirikaubanduse plahvatuslikku kasvu ning seab löögi alla terved ettevõtlussektorid.

«Kõikjal Euroopas kehtivad kange ja lahja alkoholi maksustamisele erinevad määrad. Selle aluseks on maksustamisloogika, mille kohaselt on kange alkoholi tootmine mitu korda odavam kääritatud jookidest ning ilma maksuerisuseta oleks kange alkohol õllest ja teistest lahjadest jookidest suhteliselt palju odavam,» selgitati avalduses.

Õlletootjate sõnul on Eesti alkoholipoliitika rohelise raamatu rahvatervise eesmärgiks alkoholitarbimine 8 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta aastas ning see eesmärk on tänavu ka saavutatud. «Teisalt iseloomustab Eesti alkoholitarvitamist võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega asjaolu, et kui õlletarbimises oleme Euroopas keskmisest tasemest madalamal, siis kange alkoholi tarbimise osas on Eesti selgelt esirinnas,» selgitas liit.

Tootjate kinnitusel on juba praegu Eestis lahja alkoholi aktsiisimäärad Euroopa keskmisest kõrgemal, olles selles arvestuses kuuendal kohal. Õlleliidu hinnangul muutub aktsiisimäära 2,2-kordse tõstmisega Eestis õlle ja teiste lahjade alkohoolsete jookide hind sissetulekute arvestuses kogu Euroopas kõige kallimaks.

Õlu Eestis muutub Euroopa kõige kallimaks.

FOTO: Eesti Õlletootjate Liit

«On täiesti arusaamatu, kuidas silmakirjalike põhjendustega rahvatervise huvidest otsustab valitsus ühe ettevõtlussektori majandustegevust täielikult ruineerida, muutes teise käega samas kange alkoholi kättesaadavuse inimestele suhteliselt odavamaks,» on õlletootjad seisukohal.

Õlletootjate hinnangulised tagajärjed aktsiisitõusule:

  • Aktsiisi 2,2-kordne tõus tõstab õllepudeli hinna 1,5 euroni, samal ajal, kui Lätis on see 0,5 eurot. Hinnavahe Lätiga kujuneb 1 euro pudel või 11 eurot kohver.
  • Eesti müügimahud kukuvad 60% (50% sisemaa käibest kolib Lätti ja kogu sadamakaubandus kaob)
  • Pandita pakendite plahvatuslik hulk Eestis, mida ei ole võimalik tagastada. See omakorda toob kaasa keskkonnareostuse.
  • Märkimisväärne käibekaotus seab otsese löögi alla kümned ja sajad kauplused, eriti väikepoed ja nendega seotud töökohad.
  • Toimub Soome turistide hulga oluline vähenemine. Väga märkimisväärne tagasilöök tabab Eesti turismisektorit, millest kaotavad sajad kauplejad, turismi- ja teenindusettevõtted ning nende töötajad.
  • Oodatud maksulaekumiste tõusu asemel kahanevad riigi tulud nii aktsiisist kui käibemaksust, seda hinnanguliselt kuni 150 miljonit eurot aastas.

Õlletootjad pöörduvad asjaomaste ministeeriumide ja riigikogu komisjonide poole ning kutsuvad neid üles hindama kavandatud muudatuste tegelikku ja terviklikku mõju Eesti majandusele ja selle konkurentsivõimele, siinsele ettevõtluskeskkonnale ja rahvatervise eesmärkidele.

Uus valitsus on teavitanud oma plaanist tõsta 2017. aasta keskel ja 2018. aasta jaanuarist erakorraliselt lahja alkoholi aktsiisi võrreldes tänasega 2,2-kordseks.

Põhjala juht: väiketootjate prioriteet on aktsiisisoodustuse tõstmine

Praegu kehtivate seaduste kohaselt peavad väikeõlletootjad, kes toodavad kalendriaastas õlut kuni 3000 hektoliitrit (1hl=100l) maksma kehtestatud aktsiisimäärast vaid poole. Võrreldes naaberriikidega on Eestis kehtestatud ülempiir aga mitu korda madalam, seda enam, et toodangumahud on väiketootjatel oluliselt suurenenud.

Põhjala pruulikoja tegevjuhi Enn Pareli sõnul pole üldise aktsiistõusu suhtes veel selget seisukohta võetud. «Me oleme seda väiketootjate liiduga arutanud, aga veel ei ole selle suhtes väga selget seisukohta ning selle tõttu me seda praegu kommenteerida ka ei saa,» selgitas pruulikoja juht.

«Eelkõige oleme rääkinud vajadusest väiketootjate piiri tõsta, sest praegune 3000-e piir  kalendriaasta kohta on naeruväärne,» rääkis Parel. Tegevjuht tõi võrdluseks naaberriigid Läti ja Soome, kus toodangu ülempiir on vastavalt 50 000 ja 100 000 hektoliitrit. «See siin Eestis on aga praegu naljategemine,» kommenteeris ta. Pareli sõnul on sel teemal ka poliitikutega  juba päris pikalt mõtteid vahetanud ning selle piiri tõstmine on väiketootjatele kindlasti praegu esimene prioriteet.

Poliitikute seisukoht on tegevjuhi kinnitusel seni olnud pigem  mõistev. «Praegu me olemegi ootel, kas see vormistatakse ka  seaduses mingile kujule. Kuna uute aktsiisidega seoses hakatakse muutma ATKEASi (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus - toim), siis ATKEAS sätestab praegu ka selle väiketootjate piiri,» selgitas Põhjala pruulikoja juht.

Valitsuse liikmed: aktsiisitõusu peamine eesmärk on inimeste tervise kaitse

Peaminister Jüri Ratas ütles täna valitsuse pressikonverentsil õlletootjate liidu pöördumist kommenteerides, et õlleaktsiisi puhul on valitsuse jaoks esimene märksõna inimeste tervis ja selle sammu eesmärk on piirata inimeste alkoholitarbimist.

«Eesti puhul ei saa öelda, et siin oleks võrreldes Põhjamaadega keeruline õllepudelit kätte saada. Siin on selleks mitu korda rohkem võimalusi ja see on ka odavam,» rääkis Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Peaministri sõnul ta ei usu, et aktsiisi tõusu tõttu vähenev õlletarbimine viiks väiksemate maapoodide pankrotistumiseni. «Käin suveperioodil sageli maapoodides sisseoste tegemas ja see, mida ma seal näen, ei anna alust arvata, et need poed lähevad kinni, kui õlletarbimine väheneb,» ütles Ratas.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv siseminister Andres Anvelt ütles, et praegu on inimestel ennast õllest palju odavam surnuks juua kui viinast ja seda olukorda valitsus muuta tahabki.

«Alkohol mõjutab tervist ja inimelusid. Me tasandame lahja ja kange alkoholi aktsiisi vahet. Lahja alkohol on eelistatud olukorras ja sellega on praegu võimalus ennast rohkem kahjustada,» ütles Anvelt.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees, kaitseminister Margus Tsahkna sõnul oli õlletootjate reaktsiooni aktsiisitõusule oodata. Tema sõnul ei saa kindlasti praegu väita, et kõik õlletootjate esile tõstetud aktsiisitõusust tekkivad halvad stsenaariumid kindlasti teoks saavad. «Ootame ära kõigepealt analüüsid. Aktsiisipoliitika on üks asi, millega saab inimeste elu tasakaalustada,» sõnas Tsahkna.

Tagasi üles