Tagasilöök Repinski ideele: kohalikku toitu saab riik eelistada ainult erandjuhtudel

Kodumaist toitu võivad riigiasutused eelistada hangetel vaid erandjuhtudel.

FOTO: Aldo Luud/Õhtuleht

Rahandusministeeriumi kinnitusel ei võimalda Euroopa Liidu reeglid lubada riigihangetel osaleda vaid samast riigist pärit pakkujatel, ent toiduainete tellimisel võib teatud erandjuhtudel, näiteks kiiresti rikneva kauba ostmisel paika seada kriteeriumi, et kaup peab olema toodetud näiteks 150 kilomeetri kaugusel tarbimispaigast.

«Euroopa Liidu direktiivid ei võimalda seada riigihangetel kriteeriumit, et osaleda võivad ainult kohalikud pakkujad,» ütles rahandusministeeriumi esindaja BNSile, kommenteerides õiguslikust vaatepunktist tulevase maaeluministri Martin Repinski plaani seada riigiasutustele kohustus tellida toidukaupa vaid Eesti tootjatelt.

Ministeeriumi pressiesindaja lisas, et Euroopa Kohtu otsustes on võrdse kohtlemise põhimõtet tõlgendatud nii, et hankele esitatavad nõuded ei tohi olla nii-öelda kohalikud või lokaalsed, mõnda piirkonda soosivad ega diskrimineerivad.

«Teatud erandlikel juhtumitel tuleb aga möönda, et kohalikel kaupade või teenuse pakkujatel võib olla paratamatu eelis piiriüleste ettevõtjatega. Näiteks on toidukaupade või toitlustusteenuse hangete puhul täiesti aktsepteeritavaks ja hankelepinguga seotud kriteeriumiks toiduainete värskus või lühike tarnetähtaeg, mille puhul on kohalikel ettevõtjatel loomulik eelis teistest riikidest pärit ettevõtjate ees,» öeldi ministeeriumist.

Soovides osta hankija lähikonnas toodetud või kasvatatud toiduaineid või hankida keskkonnasäästlikult, on teiste liikmesriikide kogemustest lähtudes võimalik kehtestada teatud nõuded tehnilises kirjelduses vastavalt kriteeriumile, kas toiduainete ostmisel või toitlustusteenuse tellimisel.

Näiteks saaks seada nõude, et 75 protsenti toitudest peab olema värskelt ja kohapeal valmistatud. Võib ka nõuda, et vähemalt 30 protsenti kasutatavatest toiduainetest on mahepõllumajanduslik toodang või et vähemalt 50 protsenti toodetest on kohalik toodang.

Samuti on võimalik seada piirang, et pakutav ei tohi sisaldada või kasutada ebavajalikke lisaaineid või hüdrogeenitud taimerasvu. On võimalik ka nõuda, et menüü on hooajale vastav, näiteks teatud toiduaineid peab tarnima vaid teatud kuudel või et munad peavad olema vabapidamisel kanadelt või mahepõllumajanduslik toodang.

Võimalik on ka seada tingimused, et keelatud on kasutada ja pakkuda geneetiliselt muundatud toiduaineid või et liha- ja piimatooted peavad olema mahepõllumajanduslik toodang. Samuti saab nõuda, et sai ja leib võib olla pakendatud mitte rohkem kui kuus tundi tagasi ja säilitusaineid kasutada ei tohi.

On võimalik ka nõuda, et liha, kala, köögiviljad ei tohi olla külmutatud, välja arvatud tooted, mis on värskelt saadaval väga lühikest aega või et teatud toiduained ei tohi olla toodetud kaugemal kui 150 kilomeetrit hankija asukohast.

Tulevane maaeluminister Martin Repinski sooviks muuta riigihangete korda nii, et sisuliselt tohiksid riigiasutused nagu vanglad või haiglad tellida endale vaid Eestis toodetud toidukaupa. «Riik saaks [põllumehi] aidata selles mõttes, et riigiasutused võiksid võtta kohalike tootjate toitu endale. Aga selleks tuleb muuta riigihangete süsteemi. See on meil plaanis ka tegelikult,» ütles Repinski Eesti Televisiooni (ETV) hommikuprogrammis «Terevisioon».

Keskerakonda kuuluv poliitik möönis, et Euroopa Liidu reeglite järgi pole lubatud kehtestada seadust või määrust, mille järgi tohiks tellida kaupa vaid Eestist, kuna see oleks ebaaus konkurents. «Aga me võime kirjutada nii, et haiglad, vanglad, sõjaväebaasid peavad ostma toitu, mis on toodetud näiteks 100 kilomeetri raadiuses,» rääkis Repinski ETV hommikuprogrammis.

Loe lisaks:

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles