SEB langetas Eesti tänavust majanduskasvu prognoosi

SEB langetas Eesti majanduskasvu prognoosi 1,3 protsendile.

FOTO: Panther Media/Scanpix

SEB langetas värskes majandusprognoosis Nordic Outlook Eesti tänavuse majanduskasvu prognoosi 0,4 protsendipunkti võrra 1,3 protsendile.

Järgmiseks aastaks ennustab pank Eestile 2,2-protsendilist majanduskasvu, mis on 0,2 protsendipunkti rohkem kui augusti prognoosis. Aastal 2018 peaks sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvama 2,8 protsenti, mis on samuti 0,2 protsendipunkti vähem kui augustis.

SKP kasv on Eestis olnud juba kaks aastat tagasihoidlik, märgib SEB. Esimesel poolaastal kasvas majandus vaid 1,1 protsenti. Kolmandast kvartalist oodati majanduskasvu kiirenemist, kuid see jäi kiirhinnangu alusel siiski 1,1 protsendi tasemele. Selle tõttu langetaski pank käesoleva aasta majanduskasvuprognoosi 1,3 protsendi tasemele.

Kuigi tööstussektor on taastunud aasta varasemast langusest, on lisandväärtus energiasektoris esimesel poolaastal märgatavalt langenud. Palju on sellest tingitud nafta hinna langusest maailma turul, kuid samas on viimastel kuudel sektor näidanud taastumise märke.

Tööstussektoris on puidutöötlemine toetanud kasvu, kuid samaaegselt on metallitööstusettevõtete tellimused langenud, mis omakorda on tingitud osaliselt madalatest kapitalikulutustest. Samal ajal on vähe sektoreid, mis kiiresti kasvaksid. Tööstustoodang peaks ootuste kohaselt tugevneva välisnõudluse toel kasvama.

Siseriiklikult on märke, et investeeringute maht on kasvamas. Kapitalikulutuste maht kasvas teises kvartalis 5,4 protsenti. See on hea uudis, sest kuigi Eesti on üks enim ekspordipõhise majandusega riikidest, siis Eesti SKP kasv on teiste Euroopa riikidega võrreldes rohkem investeeringutest sõltuv.

Ettevõttete laenukasv ja oodatav avaliku sektori kulutuste kasv viitavad, et kasv peaks jätkuma. Samas on küsitav, kas kapitalikulutuste kasvust piisab pikaajalise majanduskasvu säilitamiseks. Eesti Panga hiljutine analüüs näitas, et produktiivsus ja investeeringute kasv on omavahel otseses korrelatsioonis, üldine tootlikkus ei ole kasvanud.

Tööjõuturg püsib kindlana, kuid töötajatele tehtud väljamaksed on kasvanud 50 protsendini SKP-st; 2014 aastal moodustasid väljamaksed veel 45 protsenti SKP-st. 7,5-protsendilise tööpuuduse juures ja tööhõive ning tööturul osalemise kõrgete tasemete juures ei ole tööjõu pakkumise suurendamiseks lihtsaid võimalusi. Panga hinnangul on vajalik muuta Eesti ülikonservatiivset immigratsioonipoliitikat.

Peale kaht järjestikust deflatsiooni aastat on inflatsioon naasnud. August oli 2014. aasta suvest esimene kuu, kui hinnad tõusid. Käesoleval aastal peaks siseriiklik tarbijahinnaindeks jääma üldjoontes möödunud aasta tasemele aga kasvab järgmisel aastal enam kui 2 protsendini.

SEB hinnangul kujuneb harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi (HICP) kasvuks tuleval aastal 2,4 protsenti ja 2018. aastal 2,8 protsenti. See mõjutab ka eratarbimist, mis on senini olnud peamine majanduskasvu mootor. Käesoleva aasta esimesel poolaastal kasvas eratarbimine 3,4 protsenti. See peaks ka järgmisel aastal jääma kiire palgakasvu tõttu tugevaks.

Tagasi üles