Tööportaal: töökäte nappus on kasvatanud iga teise tööinimese koormust

Kvalifitseeritud töötajate puudus maksab kätte juba töötavatele inimestele, kes töökoormus selle arvelt vaid kasvab.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

CV Keskus.ee igasügisene suur tööturu-uuring näitab, et tööjõupuudus on kasvatanud olemasolevate töötajate töökoormust ja muutnud ettevõtete eesmärkide saavutamise raskeks. Uute töötajate värbamist takistavad aga töövõtjate ebapiisavad oskused ja kõrged palgaootused.

«Meie igasügisesest tööturu-uuringust, milles osales 1034 tööandjat, selgus, et tööjõupuudus on kasvatanud pea poolte ehk 46,7 protsendi töötajate töökoormust ning muutnud ettevõtete eesmärkide saavutamise ja kvaliteedi tagamise raskemaks,» rääkis CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Tema sõnul pidurdab töökäte nappus märkimisväärselt ka ettevõtete arengut ja innovatsiooni. «Uute töötajate värbamist takistavad uuringu kohaselt enim töövõtjate ebapiisavad ametialased oskused, mis viitab töötajate poolt pakutava ja tööandjate nõudluse lahkhelile, kuid ka tööotsijate kõrged palgaootused,» sõnas Auväärt.

Henry Auväärt sõnas, et koguni 64,3 protsenti küsitletuist tõi uute töötajate värbamise peamise takistusena välja töösoovijate ebapiisavad ametialased oskused või teadmised. «Eesti tööturg on kiirelt muutumas. Kuigi kandideerimiste arv on täna rekordkõrgel tasemel ja aastas vahetab tööd pea iga neljas töövõtja, ei suuda turg nõudlusele vastata,» märkis Auväärt.

Tema sõnul ei ole noored enam valmis tegema töid, mille järgi tööturul endiselt vajadust on ja seepärast puuduvad neil ka antud ametialased oskused. «Kiirele arengule on jalgu jäämas ka haridussüsteem – Eesti tööturule siseneb igal aastal tuhandeid noori, kes värskelt õpitud teadmiste ja oskustega tööturul mitte mingisugust konkurentsieelist ei saavuta ja jäävad passiivseks või liiguvad töökohtadele, mis neid tegelikult ei kõneta,» sõnas CV Keskuse kommunikatsioonijuht.

37,9 protsenti tööandjatest nimetas takistusena ka töövõtjate puudulikku meeskonnatöö ja koostöö oskust, 36,6 protsenti leidsid, et takistuseks on töötajate ebapiisav oskus oma aega ise planeerida ja oma töös prioriteete seada. 30,9 protsendi tööandjate arvates ei ole töötajad avatud aga klientidega suhtlemisele ja 30,7 protsenti tööandjatest nimetas takistusena töösoovijate oskust lahendada keerulisi probleeme, ülesandeid või konflikte. Kolmandik tööandjatest ehk 29,4 protsenti nimetas probleemiks ka töösoovijate oskus ja valmisoleku teha lihttööd.

Sobivate töötajate leidmise on uuringu järgi muutnud keerukamaks ka see, et tööotsijate palgaootused on tööandjate arvates liiga kõrged – nii vastas koguni 59,1 protsenti küsitletuist. «Seega on tööjõupuuduse taga ka väga kõrge palgasurve, millele reageerib kolmandik tööandjatest järgmisel poolaastal palgatõusuga,» lausus Henry Auväärt.

Palgatõusu plaani veavad haridus- ja tervishoiu sektori tööandjad (enam kui 40 protsenti vastanutest plaanib palku tõsta), mis arvatavasti tuleneb suuresti uuel aastal rakenduvatest seadusemuudatustest. Töövõtjate palgasurvet on aga tunda pea kõigis valdkondades, kuid keskmisest enam tööstus- ja tootmis-, müügi-, majutus- ja toitlustus-, hulgi- ja jaekaubanduse ning infotehnoloogia sektori tööandjatel. Iga neljas tööandja väitis, et korrigeerib palgataset regulaarselt igal aastal.

Tööjõupuuduse suurim mõju väljendub olemasolevate töötajate kasvanud töökoormuses – nii vastas koguni 46,7 protsenti küsitletuist. Lisaks märkis kolmandik tööandjatest, et ettevõtte eesmärkide saavutamine on muutunud raskemaks ja neljandiku sõnul on ka klientide soovidele vastutulek muutunud keerukamaks.

Tervel kolmandik tööandjatest ehk 28,2 protsendil ei ole aga suutnud innovatsiooni piisavalt panustada – 12,4 protsendil tööandjatest on pidurdud uute toodete arendamine ja 15,8 protsendil on aeglustunud uute töömetoodikate või tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtt.

CV Keskus.ee korraldab kord aastas sügisel suurt tööandjatele suunatud tööturu-uuringut. Uuringus osalevad tööandjad annavad läbilõike Eesti ettevõtetest nii ettevõtte suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ja piirkonniti. Tänavu andsid uuringusse oma panuse 1034 Eesti tööandjat.

Tagasi üles