Uksetehase juht: itta minek lõpeks krahhiga

Kuigi Haapsalu Uksetehas on pannud oma tootmisprotsessis rõhku paindlikkusele, nad näiteks Venemaas väga suurt potentsiaali ekspordiks ei näe. Foto: Liis Treimann

Kuigi Haapsalu Uksetehasel on minevikust tuua põnevaid koostöönäiteid nii Jaapanist kui Ameerika Ühendriikidest, ütles Ago Soomre, et see ei ole tegelikult äri, vaid pigem võrreldav kalastusega. Venemaale minek aga lõpeks varem või hiljem krahhiga.

«Sa proovid, kuidas läheb, aga tegelikult saad kohe aru, et sellest ei tule midagi,» kirjeldas uksetehase juht, miks eksport kaugematesse maadesse pikas perspektiivis mingit kasu ei tooks. Seda juba seepärast, et transpordikulusid ei ole võimalik lõputult ukse-akna hinna sisse kirjutada.

Nii on Haapsalu Uksetehas piiritlenud oma põhilised eksporditurud tuhande kilomeetri raadiusega Haapsalust. Lääne suunas piirneb see Norraga ja ida suunas Leeduga. Kaugemale itta on uksetehasel läinud viimase 25 aasta jooksul üsna vähe kaupa. «Meil oli üks arglik katse enne Krimmi sõda, kui meil olid esimest korda ametlikud esindajad isegi Moskvas. Praktiliselt Kremli kõrval oli üks pood,» rääkis ta.