Eesti Pank: pangamaks ei tohiks halvendada Eesti finantsstabiilsust

Eesti Panga asepresident Madis Müller.

FOTO: Liis Treimann

Eesti Panga hinnangul peab uus loodav koalitsioon lubatud pangamaksu kehtestamise põhjalikult läbi mõtlema, et see ei tekitaks finantsasutustele stiimuleid Eesti finantsstabiilsust halvendada.

«Panganduses on kapitali ja varade piiriülene liigutamine väga lihtne ja odav. Seetõttu tuleks vältida uue maksu kehtestamist viisil, mis motiveeriks Eestis tegutsevaid rahvusvahelisi pangagruppe viima osa oma bilansist ja laenutegevusest väljapoole Eesti seadusruumi.» ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller BNS-ile.

«Kui näiteks osa Eesti ettevõtetele antud laene otsustatakse kajastada väljaspool Eestis registreeritud panga bilanssi, siis nõrgeneks Eesti Panga ja finantsinspektsiooni võimalus hinnata ja mõistlike piirangutega reguleerida meie pangandusturul toimuvat. Kokkuvõttes väheneksid sel juhul Eesti võimalused finantskriise ennetada,» rääkis Müller.

«Pangamaks võib mõjutada finantsturu osalisi erinevalt. Nii näiteks võivad võrreldes piiriüleste pankadega sattuda kehvemasse olukorda kohalikud Eesti pangad, kuna rahvusvahelistel pankadel on lihtsam tõsta osa varadest Eestist välja. Kui pangamaks rakenduks vaid pankadele ja mitte teistele laenuandjatele, võib viimaste roll Eesti laenuturul kasvada. See suurendaks riske Eesti finantssektoris, kuna mitte-pankadele kehtiv regulatsioon ja järelevalve on suhteliselt nõrgemad,» rääkis Müller.

«Seetõttu oleks õige kogu sektorit käsitleda ühtmoodi ning täiendav maks kehtestada mitte ainult pankadele, vaid kõigile laenupakkujatele – pankadele, liisingettevõtetele, kiirlaenufirmadele, järelmaksu pakkujatele ja hoiu-laenuühistutele. Laenutegevuse liikumist euroalal pankadest väljapoole on pidanud oluliseks süsteemseks riskiks ka Euroopa Keskpank,» ütles Müller

«Euroalal on ühise pangandusliidu käivitamisel suurenenud erinevad pankadele kehtestatud lõivud ja tasud, näiteks maksed üle-euroopalisse kriisilahendusfondi, lisandunud uued pangandusjärelevalve tasud, maksed hoiuste tagamise fondi ja nii edasi. Eesti pangad maksavad neid riiklikele maksudele lisanduvaid tasusid kokku suurusjärgus 20 miljonit eurot aastas,» märkis Müller.

«Euroalasse mittekuulavates riikides on olukord aga erinev. Nii näiteks on Rootsi, mis kaalub pangandusmaksu, väljaspool Euroopa ühist pangandusliitu ja seetõttu on nende pankade kriisihaldus teistmoodi korraldatud ja rahastatud. Üldiselt aga on riigid huvitatud sellest, et finantssektori ettevõtteid ja hästi tasustatud töökohti just enda riiki meelitada. Eestil on ka selle koha pealt viimasel ajal edulugusid ette näidata, milleks on näiteks Nordea ja DNB uue Balti panga peakontori Tallinnasse toomise plaan,» lisas Müller.

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) moodustatav uus valitsusliit plaanib kehtestada pangamaksu.

«Kehtestame enamiku teiste Euroopa riikide eeskujul pangalõivu väga madala määraga, et suurendada pankade solidaarset panust,» ütles SDE esimees Jevgeni Ossinovski mõtet esmakordselt avalikult tutvustanud valitsusliidu pressikonverentsil.

Muudatus on plaanitud alates 2018. aastast ning igal aastal peaks see tulu tooma 28 miljonit eurot. Täpne lõivumäär ega see, mille pealt maksu arvestama hakatakse, ei ole aga teada. Üks variant on, et arvestuse alus võib olla varade maht.

Septembri lõpu seisuga oli Eesti Panga statistika kohaselt Eesti krediidiasutuste varade maht kokku 23,82 miljardit eurot. See tähendaks, et maksumäär oleks varadelt veidi rohkem kui 0,1 protsenti.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles