Loe, mida eksperdid arvavad uue koalitsiooni maksupaketist

SEB majandusanalüütikut Mihkel Nestorit teeb murelikuks see, kuhu hakkab uus valitsusliit investeeringuid tegema.

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Ettevõtete juhid ja maksueksperdid peavad uue koalitsiooni maksupaketti maksumaksja jaoks üsna sõbralikuks, kuid mitmed olulised küsimused nagu investeeringuobjektid või pangamaks jäävad siiski õhku.

Swedbank Eesti juhi Robert Kiti hinnangul ei halvenda uue koalitsiooni maksu- ja majanduspoliitiline pakett ettevõtluskeskkonda. «Selgelt astub valitsus sammu nende poole, kelle sissetulek on väiksem ja kelle toimetulek seetõttu kehvem. Kui vaadata rikkuse jaotumist, siis ehk täitsa mõistlik, » ütles Kitt, lisades, et ka ettevõtjate poole pealt on tuldud vastu. «Sõnum on, et hakake dividende maksma.» Uue koalitsiooni ühe ettepaneku kohaselt väheneb ettevõtete tulumaksukoormus stabiilsete dividendimaksete korral 20protsendilt 14 protsendile.

Kavandatava pangamaksu mõju on Kiti hinnangul vara kommenteerida, sest detailid pole veel teada. «Ja see on kindlasti valdkond, kus saatan peitub detailides, » nentis pangajuht. «Väga oluline on, kuidas seda tehakse.» Tema sõnul pangamaksu kehtestamise korral välispankadel Eesti turule sisenemise huvi raugeb, sest maksukeskkond pole enam nii ahvatlev.

Hoiuseintresside tulumaksusoodustuse kadumise mõju riigieelarvele hindas Kitt olematuks, sest hoiuseintressid on niikuinii sisuliselt nullis. «Sõnum on küll veidi imelik, et ärge säästke, » ütles Kitt.

Nutikas maksupakett

Keskerakonna, SDE ja IRLi maksumuudatuste pakett toob muutuva maksuvaba tulu sõltuvalt palga suurusest, mis oli nupukas lahendus, leidis advokaat ja rahvusvahelise maksuõiguse lektor Marko Saag.

Saag selgitas Vikerraadiole, et ettevõtjatel ja inimestel oli tegelikult kaks hirmu. Esiteks, klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamise hirm. Teiseks, astmelise tulumaksu kehtestamine viisil, millega antakse sõnum, et kõrgemalt teenimine kuulub kõrgemalt maksustamisele.

«Koalitsiooni lahendus oli väga nupukas. Sellise astme kehtestamine muutuva maksuvaba tuluga saavutab sama eesmärgi, aga annab täiesti teistsuguse sõnumi,» lausus maksuekspert.

Investor Heldur Meerits ütles, et loodav valitsuskoalitsioon on pidanud läbirääkimistel maksusid kõige tähtsamaks osaks, kuid tema on selles osas kõhklev, vahendas ERRi uudisteportaal telesaadet Ringvaade.

Maksud pole kõige tähtsamad

Investor Heldur Meerits

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

«Ma loodan, et nad on selles osas kodutöö ära teinud, et see kõik tasakaalu välja jõuab, et me ei peaks kõikide nende heade uudiste pärast kõvasti laenu võtma hakkama,» kommenteeris Meerits.

«Mulle tundub, et läbirääkijad ka arvasid, et maksud on nagu see maailma kõige tähtsam asi, aga selles osas ma olen väga kõhklev. Kui loeme Erkki Raasukese töögrupi raportit, siis need abinõud, mida seal pakutakse, annaksid palju rohkem tulusid, kui mingi maksumäära sättimine ühele või teisele poole. Nii et ma loodan, et valitsus ka neid tähtsamaid asju ära ei unusta, lisaks hoogsale maksude timmimisele,» lisas ta.

SEB panga majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul tundub tõenäolise järgmise valitsuskoalitsiooni maksu- ja majandusprogramm soosivat pigem lühiajalisemat majanduskasvu, kõige positiivsem on analüütiku sõnul madalapalgaliste maksukoormuste vähendamine, ent murettekitav plaanitav investeerimisprogramm.

«Kokkuvõtvalt võiks öelda, et uue koalitsiooni programm tekitas kahetisi tundeid. Põhiolemuselt tundub programm soosivat pigem lühi- kui pikaajalist majanduskasvu. Kõige tervitatavam on ehk madalapalgaliste maksukoormuse vähendamine, kuid selleks valitud meetod ei ole kõige efektiivsem. Hetkel jääb ka selgusetuks, mille arvelt plaanitakse katta puudujääk, mille reform tulumaksulaekumises tekitab,» ütles Nestor BNS-ile.

Analüütik jääb skeptiliseks

Üks osa uue tõenäolise võimuliidu plaanist on langetada regulaarseid dividendimakseid tegevatele ettevõtetele tulumaksumäär omanikutulult praeguselt 20 protsendilt 14 protsendile.

«Pigem jään selle sammu vajalikkuse osas esialgu skeptiliseks. Eesti maksusüsteemi eripära on motiveerinud ettevõtteid hoidma raha ettevõttes, mis on soodne ja investeeringute jaoks ning loonud turvapuhvri majandusraskuste ajaks,» rääkis SEB analüütik.

Ta märkis, et vähendades dividendide maksumäära, muutub raha ettevõttest välja viimine senisest mõistlikumaks.

«Kas see soosib majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali, on iseasi. Julgen ka kahelda, et muudatus tooks Eestisse rohkem investeeringuid,» ütles analüütik.

Lisaks loob regulaarse dividendi madalam maksustamine Nestori hinnangul täiendava põhjuse, miks regulaarsele palgatulu asemel dividende maksta ehk nii-öelda OÜtada. «Positiivse poole pealt muutub dividendimaksetest saadav maksutulu riigi jaoks ilmselt paremini prognoositavaks,» märkis analüütik samas.

SEB analüütiku hinnangul on kõige murettekitavam on praegune info laenukapitali abil rahastatava investeerimisprogrammi kohta.

«Ma ei pea laenu kasutamist tänases intressikesskonnas kindlasti laiduväärseks, kuid selle abil tehtavad investeeringud peaksid omama pikaajalist mõju Eesti kasvupotentsiaalile. Hetkel ei tundu olevat nimekirjas ühtegi sellist objekti,» ütles ta.

«Euroopa Liidu tõukefondide abil oli järgmisteks aastateks oodata niigi riikliku ehitustegevuse intensiivistumist ja täiendava raha suunamine sinna tekitab ohu sektori ülekuumenemiseks. Tööjõuvajaduse suurenemine ehituses ja oodatav sisenõudluse kasv tänu madalapalgaliste parematele tarbimisvõimalustele, põhjustab tööjõu ümberpaiknemist välisnõudlusele orienteeritud harudest sisenõudlusele orienteeritud harudesse, mis halvendab eksportiva sektori konkurentsipositsiooni,» rääkis Nestor.

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) moodustatav uus valitsusliit plaanib alates 2018. aastast tõsta tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni, ütlesid erakonnajuhid neljapäeval. Samuti jätab võimuliit ära sotsiaalmaksu langetuse 1 protsendi võrra ning kehtestab madala määraga pangalõivu. Lisaks on plaanis limonaadimaks, veini-, õlle- ja siidriaktsiisi tõus ning gaasiaktsiisi kasv.

Teiselt poolt plaanib uus valitsusliit käivitada kolmeaastase investeeringuprogrammi, mille maht on 315 miljonit eurot ning mis saab olema suunatud infrastruktuuri, elamumajandusse ja kaitseinvesteeringutesse. Uus valitsus plaanib taastada ka põllumajanduse üleminekutoetused, jätta alles majutusasutuste käibemaksuerisuse ning jätta ära diisliaktsiisi tõusu 2018. aastal, samuti suurendada kohalike omavalitsuste rahastust.

Reform valdavalt kriitiline

Reformierakondlane Remo Holsmer/ Tairo Lutter

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Üks uue koalitsiooni maksumuudatustest meeldib ka Reformierakonnale. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer teatas reedel, et tervitab uue valitsuse plaani vähendada dividendi maksumäära pidevalt kasumit jaotatavatele ettevõtetele.

«Eestis on dividendi maksumäär kõrgem kui naabritel ning seetõttu võiks kehtestada neile ettevõtetele soodsama 12-protsendise maksumäära. Sama idee pakkus välja peaminister Taavi Rõivase kokkukutsutud majandusarengu töögrupp,» selgitas Holsmer. Kõigi teiste plaanitavate maksumuudatuste suhtes oli ta aga kriitiline.

«Kehtestatakse vähemalt kolm uut maksu – pangamaks, automaks, suhkrumaks. Ei soovi küll sildistada, aga nii suurt hulka uusi makse pole vist Eesti Vabariigi ajaloos ükski valitsus välja pakkunud. Pangalõivu maksavad lõpuks kinni Eesti inimesed ning Eesti konkurentsivõime saab selles sektoris oluliselt kahjustatud,» sõnas Holsmer.

Tagasi üles