Ministeeriumi erikontroll tuvastas Tallinna Sadamas kümme põhjendamatut lepingut
18. november 2016, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud erikontroll tuvastas Tallinna Sadama eelmise juhtkonna sõlmitud lepingute hulgas 10 majanduslikult mittepõhjendatut lepingut; ministeerium edastas materjalid kaitsepolitseisse ja prokuratuuri.
«Soovisime saada erapooletu põhjendatud hinnangu eelmise juhatuse poolt sõlmitud lepingute ja otsuste kohta ning Tallinna Sadama varasemate perioodide juhtimise kohta. KPMG audiitorbüroo tehtud audit hindas 29 kriminaaluurimisega seotud lepingut. Erikontrollis olid sees kõik Tallinna Sadama olulisemad ja suurema mõjuga otsused, sealhulgas ka praamihankega seonduv. Auditi tulemused edastame prokuratuuri ning kaitsepolitseiametisse, et erikontrolli tulemusi saaks kasutada käimasolevas uurimises,» ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal BNS-ile.
«Kokku vaatas audiitorbüroo ministeeriumi tellimusel tehtud erikontrolli käigus üle 29 lepingut, millest pidas majanduslikult mittepõhjendatuks või pigem mittepõhjendatuks kümmet. Audit leidis, et valdav osa auditi käigus vaadeldud ja eelmise juhtkonna poolt sõlmitud lepingutest oli tehtud ilma konkurssi korraldamata, mistõttu jäi selgusetuks, kuidas konkreetne lepingupartner valiti. See omakorda viis riskini, et leping võis olla majanduslikult põhjendamata ja ettevõttele kahjulik,» rääkis Tallinna Sadama nõukogu esimees Aare Tark.
«Lisaks leidis audiitor, et tehingute sõlmimisega seotud toimingud ja otsustusprotsess oli varem puudulikult dokumenteeritud või ei olnud arusaadav. Edasi selgitab käimasolev uurimine täpsemalt, kas ja kui palju tekitati Tallinna Sadamale majanduslikku kahju ning kes on olnud sellega seotud isikute ring. Peale uurimise lõppu saame omaltpoolt hinnata, kas mõni leping jäi katmata ning siis saame ka ise tsiviilhagi esitamist kaaluda,» märkis Tark.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellis aprillikuus 2016. aastal erikontrolli Tallinna Sadamas, et hinnata majanduslikult eelmise juhatuse tehtud äri- ja juhtimisotsuseid, mis olid sattunud kriminaalmenetluse alla.
Erikontrolli Tallinna Sadamas viis läbi audiitorettevõte KPMG. Erikontrolliks tehtud auditi maksumus oli käibemaksuta 67 300 eurot, audiitor valiti avalikul väljakuulutatud läbirääkimistega hankel ning töö ulatuse sõnastas ministeeriumi siseauditiosakond koostöös sadama uue juhtkonnaga.
Töö hõlmas kriminaalasjas kahtlustatavate ja Tallinna Sadama vahel viimase viie aasta jooksul, augustist 2010 kuni augustini 2015 sõlmitud lepingute ja tehingute majandusliku põhjendatuse hindamist. Hinnati eelkõige faktilisi ja finantslisi/majanduslikke asjaolusid ning lisaks tehti kuluanalüüs Tallinna Sadama sõlmitud Muuga konteinerterminali 17. kai rajamisega seotud lepingule. Tehingute majandusliku põhjendatuse hindamisel on põhikriteeriumiks tehingu maksumus: kas vastavat teenust/asja oleks AS Tallinna Sadam tehingu tegemisel saanud majanduslikult soodsamalt osta või kallimalt müüa.
Erikontrolli läbiviimisel ei olnud eesmärgiks hinnata teenuse/asja ostmise vajalikkust, tehinguni jõudmise õiguspärasuse protsessi ning kas ja millised oleks olnud alternatiivsed võimalused tehinguga saavutatavate äriühingu eesmärkide täitmiseks.
Juhul, kui tehingute aluseks olev leping oli sõlmitud enam kui viis aastat tagasi ning viimase viie aasta jooksul ei ole vastavas lepingus muudatusi tehtud, siis hinnati, kas lepingumuudatuste mittetegemine on olnud majanduslikult põhjendatud.
KPMG Baltics OÜ on ka varem Tallinna Sadamaga seotud tehinguid uurinud, kui sadama eelmine juhtkond tellis audiitorfirmalt eksperthinnangu seoses OÜ-ga Prevo Holding sõlmitud lepingutega. Toona soovitas KPMG Baltics kohtuvälise kompromisse sõlmimist ja Prevo Holdingule 2,8 miljoni euro tasumist, et vältida võimalikku negatiivset kohtulahendit ja sadamale üle 70 miljoni euro suuruse investeerimiskohustuse võtmist.
Tallinna Sadama nõukogu tutvus auditi järeldustega sel neljapäeval toimunud nõukogu väljasõiduistungil.
Kaitsepolitsei pidas Tallinna Sadama juhatuse endised liikmed Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kinni möödunud aasta 26. augustil. Samal päeval peeti kinni ka kolm altkäemaksu andmises ja kolm selle vahendamises kahtlustatavat. Nemad pääsesid 28. augustiks kõik vabadusse. Hiljem on kahtlustuse saanud ka kaks Poola laevatehasega seotud isikut.
Riigiprokuratuuri kinnitusel käivitus kriminaalmenetlus Kiili ja Kaljuranna tegevuse uurimiseks küll 2015 aastal, kuid kogutud tõendid annavad alust arvata, et võimalikud korruptiivsed tehingud ulatuvad juba aastasse 2009.
Kahtlustuse keskne tehing on riigiprokuratuuri kinnitusel parvlaevahange ning uurimisandmetel tekitab kahtlusi laevade tellimine just Poolast.