Swedbank: riigifirmade erastamine ja taristuprojektid elavdavad kasvu

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

FOTO: SCANPIX

Swedbanki Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul on uue valitsuse maksupoliitikast isegi mõjusam riigifirmade osaline erastamine, kuna see aitab suurendada välisinvestorite huvi, samuti ergutavad tema sõnul kasvu laenu abil tehtavad infrastruktuuriinvesteeringud; probleemseks võib aga osutuda tulumaksureform, kuna muuhulgas tõusevad administreerimiskulud.

«Minu arust ei ole Eestis maksusüsteem praegu peamine, mis meie majanduskasvu pidurdaks või kiirendaks. Hoopis olulisemad on erinevad struktuurireformid – tervisekindlustuse, haldus-, haridus-, valitsusreform, kui nimetada vaid mõned – , ettevõtetele turgude avamine, oskustööjõu Eestisse toomine, aga ka väljakäidud riigiettevõtete võõrandamine ja börsile viimine ning investeeringud infrastruktuuri,» ütles Mertsina BNS-ile.

Ta märkis, et riigiettevõtete erastamine ja nende börsile viimine peaks suurendama välisinvestorite huvi Eesti vastu ja suurendama ettevõtete investeeringuid, samuti võimaldab see paigutada säästusid Eesti majandusse.

«Laenu abil infrastruktuuri investeerimine on majanduskasvu ergutav. Praegu on laenamiseks sobiv aeg, kuna intressid on madalad. Intressid ei pruugi küll igaveseks nii madalale jääda, kuid neid saab vajadusel fikseerida,» rääkis ta.

Mertsina sõnul on väljakäidud majanduspoliitika muudatustega tehtud julgeid samme, mis peaks majanduskasvu vähemalt lühiajalises plaanis parandama.

«Samas on see ka väga helde ehk kallis ja nõuab suuri muudatusi fiskaalpoliitikas»" märkis Swedbanki peaökonomist.

«Uus valitsuskoalitsioon on Eesti fiskaalpoliitikat ekspansiivsemaks muutmas, ehk riigirahandusega püütakse majandust rohkem stimuleerida. Liiga ekspansiivne fiskaalpoliitika tekitaks aga veelgi suurema palgasurve, kuna majandusaktiivsuse stimuleerimine suurendab nõudlust tööjõu järele, millest meil praegu nappus on,» lisas ta.

Ühe olulisema maksumuudatusena plaanib uus valitsus langetada nii-öelda küpsete ehk stabiilselt dividende maksvate ettevõtete dividendidelt tasutava tulumaksu määra praeguselt 20 protsendilt 14 protsendile.

«Ettevõtete tulumaksu alandamisega dividendidelt on uus koalitsioon teinud nn kübaratriki – see alaneb ainult siis, kui ettevõte maksab regulaarselt dividende ehk on ka riigieelarvele kasulik,» märkis ökonomist.

«2014.-2015. aastal moodustas ettevõtete tulumaks riigieelarve maksutuludest 6-7 protsenti. Alandatav maksumäär peaks küll stimuleerima ettevõtete dividendimakseid, kuid sotsiaalmaksu, käibemaksu ja aktsiiside kõrval on ettevõtete tulumaksu mõju riigieelarvele tunduvalt väiksem,» ütles Mertsina samas.

Uue valitsuskoalitsiooni tulumaksureform toob ökonomisti sõnul Eestisse niinimetatud kvaasi-astmelise tulumaksustamise.

«Seni on Eesti maksusüsteemi kiidetud lihtsuse ja läbipaistvuse pärast. Uus tulumaksupoliitika teeb maksuarvestuse aga keerulisemaks ja suurendab administreerimiskulusid. Samuti on tulumaksuvabastuse tõstmine 500 euroni kallis,» märkis ta.

«Mõni aasta tagasi moodustas OECD riikide keskmisena tulumaksuvaba sissetuleku osakaal keskmisest palgast kolmandiku, kuid oli riigiti väga erinev. Eestis tähendaks 500 eurot umbes 42 protsenti Swedbanki järgmiseks aastaks prognoositud palgast, mis on seega tublisti üle OECD keskmise. Eestis kasvavad palgad kiiresti ja seetõttu tuleb neid piire ilmselt pidevalt nihutada. See otsus oleks tõenäoliselt rohkem poliitiline, kui majanduslikke põhimõtteid arvestav,» märkis ta.

«Ühest küljest on positiivne, kui madalama sissetulekuga inimeste netosissetulek väiksema maksukoormuse tõttu tõuseb ja see nende toimetulekut ja tarbimist parandab, kuid samal ajal tuleks säilitada range riigirahandus ja keskpikas vaates tasakaalus eelarve. Pikas vaates meie sotsiaalkulutused kasvavad, mis hakkavad riigieelarvet üha enam koormama,» rääkis Mertsina.

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) moodustatav uus valitsusliit plaanib alates 2018. aastast tõsta tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni, ütlesid erakonnajuhid neljapäeval. Samuti jätab võimuliit ära sotsiaalmaksu langetuse 1 protsendipunkti võrra ning kehtestab madala määraga pangalõivu. Lisaks on plaanis limonaadimaks, veini-, õlle- ja siidriaktsiisi tõus ning gaasiaktsiisi kasv.

Teiselt poolt plaanib uus valitsusliit käivitada kolmeaastase investeeringuprogrammi, mille maht on 315 miljonit eurot ning mis saab olema suunatud infrastruktuuri, elamumajandusse ja kaitseinvesteeringutesse. Uus valitsus plaanib taastada ka põllumajanduse üleminekutoetused, jätta alles majutusasutuste käibemaksuerisuse ning jätta ära diisliaktsiisi tõusu 2018. aastal, samuti suurendada kohalike omavalitsuste rahastust.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles