Lõunanaabrite julgeolekuorganid uurivad, kes on hakanud levitama kuulujutte, nagu ähvardaks Lätis tegutsevaid pankasid peagi krahh. Väidetavalt on kinni peetud ka esimesed kahtlustatavad.
Läti julgeolekupolitsei otsib krahhikuulujuttude levitajaid
8. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal hakkasid Läti investorite ja pangaklientide seas levima jutud mõnede riigi finantsasutuste ebastabiilsusest, teatab Läti meedia.
Praeguseks on lõunanaabrite julgeolekupolitsei alustanud kriminaalasja valeinformatsiooni levikust teatava avalduse põhjal, mis käsitleb kuritöö toimepanekut kahe või enama isiku poolt, teatas julgeolekupolitsei ülema abi Kristine Apse-Krumina agentuurile LETA. Rohkem infot polnud ta nõus uurimise huvides jagama.
Siiski teatab Läti ajakirjandus, et meediale on edastatud anonüümseid teateid mitme isiku vahistamisest, mida julgeolekuorganid siiski eitavad.
Läinud nädalal kommenteeris kuulujutte teiste hulgas Swedbanki Läti haru juhatuse esimees Maris Avotinš ajalehele Dienas Bizness, kus kinnitas, et infol riigi pangasüsteemi ebastabiilsusest pole mingit alust. «Seda ei kinnita ei panga finantsnäitajad ega peamised indeksid,» sõnas ta.
Swedbanki kohaliku haru juht tunnistas samas, et tema poole on pöördunud mitu panga suurklienti, kes tundsid kuulujuttude pärast muret.
«Kui vaadata maailmamajanduses toimuvaid vapustusi, võib praegusel ajal tekkida kuulujutte ükskõik mille kohta – mõned inimesed hakkavad näiteks kahtlema, kas päike homme hommikul ikka tõuseb,» sõnas Avotinš. «On üsna lihtne panna inimesi kahtlema asjades, millest neil pole täit ülevaadet.»
Läti kommertspankade liidu juht Teodors Tverijons avaldas ajalehele Telegraf arvamust, et kuulujuttude levitajatega võidelda on mõttetu. «Me ei tea, kes on selle taga. Kas tegu on rumaluse või sihipärase tegutsemisega?» küsis ta.
Mõned Läti poliitikud on avaldanud arvamust, et pangakriisi ennustavate kuulujuttude taga võivad olla nii ebastabiilsuse külvamisest huvitatud poliitikud kui konkurendid. Tekkinud olukorda arutab ilmselt peagi ka riigi julgeolekunõukogu.
Rahapaanika Eestis
• Viimane suurem kuulujuttudega seotud paanikahoog oli Eestis umbes aasta tagasi, mil peamiselt vene keelt kõnelevad inimesed tormasid valuutavahetuspunktidesse oma kroonisäästusid devalveerimishirmus eurodeks vahetama.
• Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni arvates võis paanika eesmärk olla kahjustada Eesti julgeolekut. Üks valeinfo aktiivseid levitajaid oli Kremli-meelne Öine Vahtkond.
• Hiljem selgus, et paanika aluseks olnud sõnumi taga olid valuutavahendusega tegelevad ärimehed. Valuutapaanika tõi rahavahetuspunktidesse mõne päevaga üle 30 miljoni krooni, mille tagasivahetamisega kaotasid inimesed osa oma säästudest.
Allikas: PM