Uuring: pooled eestlased unistavad ettevõtjaks saamisest
16. november 2016, 09:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitsmenda rahvusvahelise ettevõtlusraporti AGER 2016 andmete põhjal soovivad 49 protsenti eestlastest saada ettevõtjateks.
67 protsenti eestlasi usub, et Eesti ettevõtlusel on kasvuruumi ning iseenda tööandjaks hakkamine on järgneva viie aasta jooksul tõusuteel või vähemalt tänasega samal tasemel – inimesed on ettevõtluse suhtes positiivselt meelestatud ning näevad ka iseend sellega tegelemas.
Eestlased on ettevõtluse suhtes üks positiivsemalt meelestatud rahvaid maailmas – 91 protsenti eestlasi näevad ettevõtluse häid külgi ning ligi pool elanikkonnast (49 protsenti) suudavad ka iseend ettevõtjatena näha, sest see annaks neile võimaluse olla oma töös iseseisev, olla iseenda ülemus (53 protsenti) ning realiseerida oma ideid ja viia täide unistusi (52 protsenti). Selliste karjäärialaste soovide poolest sarnaneb Eesti enamike Euroopa riikidega; Euroopa Liidu keskmised on vastavalt 49 protsenti ja 44 protsenti.
«Euroopa töökeskkonna tuleviku väljavaade on siinsete tööstuse, ühiskonna ja teadusvaldkondade üle otsustajate jaoks tähtsal kohal. Oluline on küsida, kuidas suudavad ettevõtted kohandada end tuleviku tööjõu vajadustele vastavalt,» arvas Tartu Ülikooli professor Tõnis Mets, kes andis värske AGER 2016 uuringu tulemustele omapoolse eksperthinnangu.
«Antud tulemused toetavad teisi ettevõtlusalaseid uuringuid ning on hea näha, et eestlaste ettevõtlusalane teadlikkus järjest kasvab,» rääkis professor, kelle sõnul peegeldavad käesolevad tulemused üsnagi täpselt eestlaste suhtumist just nii nagu nad tänases suhteliselt stabiilses, osaliselt seisvas Eesti majanduses on.
«Kuna eestlased näevad iseenda tööandjaks olemisel tulevikku, peaks Eesti haridus- ja poliitsüsteem kindlasti kaaluma ja leidma võimalusi, kuidas ettevõtlust saaks veelgi enam toetada,» ütles professor.
AGERi 2016. aasta tulemustest selgus, et kuigi eestlased näevad ettevõtlusel tulevikku ja nad on iseenda tööandjaks hakkamisest huvitatud, on siiski mitmeid hirme, mis neid tagasi hoiavad. Teist aastat järjest mõõtis uuring ka inimeste ettevõtlikku loomust ning tulemused näitavad, et kuigi 49 protsenti vastanutest tahaksid ise olla ettevõtjad, siis ainult 16 protsenti uskus, et neil on olemas selleks vajalikud oskused ja teadmised ning nende sotsiaalne keskkond, nagu perekond ja sõbrad, ei mõjutaks neid ettevõtjaks hakkamisest loobuma. Seega on Eestis 33 protsenti inimesi, kellel on sisuliselt kasutamata ettevõtluspotentsiaal. See on number, mis kindlasti võiks panna Eestit pisut rohkem mõtlema, kuidas kasutamata potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.
Võrreldes teiste Balti riikidega on eestlaste ettevõtlik loomus madalam – Eestis on AESI ehk raportis uuritud ettevõtliku loomuse indeksi tulemus 44, Lätis 47 ja Leedus 59. Ka Skandinaavia riikides on need tulemused kõrgemad: Soomes 53, Rootsis 54, Norras 47 ja Taanis 52. Meie naabritest arvavad vaid venelased, et neil pole piisavalt ettevõtlikku hinge ettevõtlusega alustamiseks, mida tõestab üks madalamaid indeksi tulemusi – 33. Kõige kõrgema skoori ehk suurima ettevõtliku loomusega paistavad silma Aasia rahvad.
Eesti on ettevõtlusraporti uuritavate riikide hulgas juba teist aastat. AGER 2016 ettevõtlusuuring koostati Saksamaa Müncheni Tehnikaülikooli poolt ja selle valmimist toetas Amway. Andmed kogus kokku uuringufirma GfK (Gesellschaft fuer Konsumforschung) tänavu aprillist juunini.
Selleaastane raport võtab kokku andmed 45 riigist; otsesuhtluse ja telefoni teel intervjueeriti enam kui 50 000 meest ja naist vanuses 14-99.