SEB: uue valitsusliidu põhifookus näib olevat just majandusel

Alanud on kõnelused koalitsiooni moodustamiseks, kus nüüd üle väga pika aja on kaasatud ka Keskerakond selle juhi Jüri Ratase (keskel) eestvedamisel.

FOTO: Liis Treimann

Kuigi sellel nädalal avaldas statistikaamet niivõrd olulised majandusnäitajad, nagu kolmanda kvartali majanduskasvunumbri ja väliskaubandus-statistika, kahvatuvad majandusuudised poliitiliste sündmuste taustal, kirjutab SEB nädalakommentaaris majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Lõppev aasta on olnud annus horribilis avatud liberaalse maailmakorra pooldajatele. Ühendriikide presidendivalimistel sai teoks mõeldamatu ja aastani 2021 valitseb maailma kõige mõjuvõimsamat riiki Donald Trump. 

Muu retoorika kõrval jäi tema majanduspoliitiline agenda valimiskampaania käigus küll suhteliselt segaseks, kuid märksõnadena ei tõota lubadus suur osa riigi tööjõust piiri taha küüditada või valmidus laskuda kaubandussõdadesse just julgustavalt. 

Trump on tõotanud küll ka elavdada majanduskasvu kärpides makse, vähendades bürokraatiat ja tehes suuri infra-struktuuriinvesteeringuid, kuid üsna hämaraks on jäänud viis, kuidas neid lubadusi rahastada.

-Võimalik kaubandussõda jõuab viibimisega

Eesti eksport Ühendriikidesse moodustab meie koguekspordist alla kolme protsendi, kuid väga avatud majanduse tõttu, jõuab võimalik kaubandussõda lõpuks ringiga ka meieni. Kõige esmasem võib olla USA presidendivalimiste mõju siinsele majanduskindlusele. 

Kuigi enamuse jaoks jääb ookeani taga toimuv kaugeks, siis on paljudele siiski kõrvu jäänud Trumpi kriitika NATO aadressil ja tema sõbralik suhtumine Venemaa juhti Vladimir Putinisse. Kindlust need väljaütlemised Eesti tulevase julgeolekuolukorra suhtes kindlasti ei suurenda. Lisaks saab suure tõenäosusega kõrge koha Trumpi kabinetis vabariiklane Newt Gingrich, kes on muuhulgas Eestit nimetanud Peterburi äärelinnaks ja kahelnud, kas Eesti kaitsmise nimel tasub riskida tuumasõja vallapäästmisega.

Finantsturgudel seevastu näib taas kinnitust leidnud olevat fakt, et poliitilised maavärinad jäävad tänases keskpankade kontrollitud keskkonnas ohjatuks. Vastupidiselt esialgsetele ootustele, lõpetas S&P 500 aktsiaindeks valimiste järgse päeva hoopis 1,1 protsendi võrra plussis ning tugevnes ka dollar. Küll sai pihta Mehhiko peeso, mille väärtus teiste valuutade suhtes vähenes. 

Põhjuseid, miks turgude reaktsioon ei vastanud ootustele, võib leidma mitmeid. Esmalt – mida suuremad on poliitilised vapustused, seda kindlam võib olla keskpankade leebe rahapoliitika jätkumises. USA föderaalreserv jälgib Trumpi edasisi väljaütlemisi ja turgude reaktsiooni pingsalt ja võib vajadusel taganeda oma senisest plaanist detsembris intressimäärasid tõsta. 

Teisalt tunduvad turuosalised Trumpi väljaütlemisi tõlgendavat vähemalt keskpikas perspektiivis majanduskasvu elavdavatena. Kolmandaks peetakse tõenäoliseks, et võimalikud kaubandussõjad ja USA väiksem roll julgeolekupoliitikas kahjustavad enam teisi riike kui Ühendriike ennast.

-Murrangulised ajad ka kohalikus poliitikas

Kuigi väikese Eesti poliitilised muutused tunduvad USA valimiste kõrval tähtsusetud, saab nende mõju meie majanduselule olema oluliselt vahetum. 

Kuigi miski ei ole täna veel kindel, siis on mõned mõtted, mida tulevased koalitsioonipartnerid viimastel päevadel avaldanud, üsna erinevad tänasest olukorrast. Uue koalitsiooni peamine fookus näib olevat just majanduspoliitika. Suhteliselt kindel tundub taganemine varasemalt kokku lepitud sotsiaalmaksu langetamisest. 2017. aasta jaanuarist oleks sotsiaalmaksu määr langenud varasemalt 33 protsendilt 32,5 protsendini ja 2018. aastal 32 protsendini. 

Ettevõtete tööjõukulu on viimastel kvartalitel kiirelt ülespoole sööstnud ja vähemalt agregeeritud tasemel, oleks see teatavat leevendust pakkunud. Samas ei ole ka tööandjad ise seda muudatust just üleliia tähtsaks pidanud, sest võit ühe ettevõtte jaoks oleks siiski marginaalne. 

Muud meediausutlustes välja käidud ideed tunduvad märksa revolutsioonilisematena. Muuhulgas on mainimist leidnud soov kehtestada praegusele tulumaksule täiendavaid maksuastmeid kõrgemate sissetulekute puhul, suurendada varamaksusid ja maksustada mitte vaid ettevõtete dividendiväljamakseid vaid ka jooksva aasta kasumit. 

Suuremate muudatuste tegemine maksusüsteemi tundub täna siiski IRL osaluse tõttu valitsuskoalitsioonis kahtlane. Astmeline tulumaks või ettevõtete kasumite maksustamine ei sobitu erakonna seniste programmiliste seisukohtadega, kinnisvaramaksude vähendamine on aga olnud varasemalt erakonna üks peamistest valmislubadustest. 

Ainsana tundub hetkel usutav, et kompromiss saavutatakse ehk sõiduautode maksustamise osas, mille mõju majanduskeskkonnale tundub väljapakutud maksumuudatustest ka kõige väiksem.

-Liberaalsem  lähenemine riigirahandusele

Senisest vähem konservatiivselt plaanitakse läheneda ka riigirahandusele. Väljendatud on valmidust suurendada Eesti riigivõlga, et kasutada saadud raha investeeringuteks. 

Tänases intressikeskkonnas ei tasu võlakoormuse suurendamisesse kindlasti üheselt negatiivselt suhtuda, kuid hetkel ei tundu kellelgi olevat liialt häid ideid, millised projektid võiksid majanduskasvu ka pikemaajaliselt ergutada. 

Kui Tallinn-Tartu maantee laiendamine suurendab kindlasti ehitussektori tööpõldu, siis on kaheldav, kas laiem tee edaspidi näiteks kaubatransporti odavamaks muudab  või tööjõu liikuvust parandab. 

Ehk suurendaks majanduse kasvupotentsiaali riigilaenu toel maailma¬tasemel ülikooli väljaarendamine või tunnel Helsinkisse, kuid selliste projektide tasuvusarvestused ja planeerimine võtab aega. Arvestades, et 2017. aastal leiavad aset kohalike omavalitsuste valimised, võib poliitikutel tekkida suur kiusatus võimalikult vara nurgakivisid maha märkida.

Statistikaameti hinnangul suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang kolmandas kvartalis aasta¬võrdluses 1,1 protsenti. Seega jäi kasv täpselt sama aeglaseks, kui esimesel poolaastal. Et kiirhinnang avaldatakse vaid pressiteatena, jääb numbri täpne kujunemine suuresti mõistatuseks. 

Tootmise meetodil ehk käibedeklaratsioonide põhjal arvutatud SKP suurenemisesse, panustas pressiteate kohaselt lisandväärtuse neljaprotsendiline tõus tööstussektoris ja positiivne oli ka netotootemaksude panus.

-Üllatas niivõrd väike majanduskasv

Mõeldes sisemajanduse kogutoodangust tarbimispõhiselt, oli niivõrd väike kasv üllatav. Jaemüügi statistika näitab endiselt tugevat sisetarbimise kasvu, ettevõtete laenuportfelli suurenemine on tempokas ja Eesti kaubavahetuse puudujääk oli kolmandas kvartalis üks aegade väiksemaid. Suureks muutuseks on just viimane. 

Kui 2015. aasta kolmandas kvartalis toodi Eestisse kaupa 440 miljoni euro väärtuses enam, kui suudeti välismaale müüa, siis sel aastal oli vahe 294 miljonit eurot. Kuigi ka see number tundub suur, oli puudujääk viimati väiksem 2011. aastal. 

Kaupade eksporti panustas kolmandas kvartalis kõige enam mineraalsete kütuste ja elektrimasinate ekspordi suurenemine. Jättes kõrvale re-ekspordi, suurenes kaupade väljavedu neis harudes vastavalt 57 protsenti ja 13 protsenti. Kiirelt suurenes eksport ka mitmes teises harus. Lisaks suurenes kolmandas kvartalis teenuste eksport. 

Eesti panga hinnangul jätsid välisturistid perioodil juuli-september Eestisse 430 miljonit eurot, mida oli 10 miljoni euro võrra enam kui samal ajal eelmisel aastal. Seetõttu tasub huviga oodata 9. detsembril avaldatavat täpsemat SKP statistikat.

Tagasi üles