Reformi suurtoetaja Sõõrumaa: meil juba on astmeline tulumaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ettevõtja Urmas Sõõrumaa

FOTO: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht

Viimase kolme aasta jooksul Reformierakonda 250 000 euroga toetanud suurärimees Urmas Sõõrumaa leiab, et mitmed loodava valitsusliidu maksupoliitilised plaanid ei mõjutaks ettevõtjate tegevust üldse nii palju, kui arvatakse. Ka toetab ta igati riigi laenukoormuse suurendamist oluliste infrastruktuuri projektide elluviimiseks.

«Üldiselt nendest maksudest rääkides pigem hirmutatakse, kuna vähesed vaevuvad nende sisusse süüvima. Teatud mõttes astmeline tulumaks on iseenesest ju olemas, küsimus on lihtsalt selles, et millised need astmed on,» märkis suurettevõtja Urmas Sõõrumaa, kes on võimu kaotanud Reformierakonda viimase kolme aasta jooksul toetanud 250 000 euroga, olles sellega Hillar Tederi järel suuruselt teine erakonna toetaja.

Hetkel on IRLi, SDE ja Keskerakonna (KE) loodava valitsusliidu konsultatsioonide käigus tulnud KE initsiatiivil jutuks nii astmelise tulumaksu kehtestamine, ettevõtete tulumaks, kui ka riikliku laenukoormuse kasvatamine, mille vastu seni Reformierakonna juhitud valitsus pikalt on olnud. 

«Ma saan aru, et siin räägitakse sõnast astmeline, aga sisust ei ole keegi rääkinud,» lisas Sõõrumaa, kes on seda meelt, et tegelikult ei pruugi plaanitavatest maksupoliitiliste sammudega üldse nii suuri muutusi kaasneda, kui täna kardetakse. «Kuna see maailm on viimasel ajal üldse igasugust hirmutamist ja demagoogia taktikat täis, siis viskad õhku sõna astmeline ja kõigil on juba hirm nahas,» nentis ta.

«Mingite mõistlike maksude maksmine on alati mõistlik, sest maksudest ju riik elab,» lisas Sõõrumaa. Ta ütles, et seda on juba ammu räägitud, et alla kümneprotsendiliste maksude puhul läheks administeerimine mõttetult kalliks, samas kui üle 15-protsendilised maksud võiksid ettevõtjaid liialt koormata hakata. 

Mis puudutab aga senist Reformierakonna poolt juhitud valitsuse taktikat hoida riiklik laenukoormus võimalikult madalana, siis seda pole suurettevõtja kunagi pooldanud. «Mina olen ise raudselt selle poolt, et tulevastele põlvedele rajatud asju - mis on eelkõige infrastruktuur -, ei pea tegema kõhu kõrvalt. Neid tulebki teha laenuga,» rääkis Sõõrumaa.

Ta tõi võrdlusena kõrvale selle, kuidas suurem osa eestlasi niikuinii soetab laenuga oma elamispinna, mis on nende jaoks infrastruktuur. «Ma olen juba ammu vaadanud kahjutundega seda vigisemist, et sellel aastal saame endale osta kaheksa uut tuletõrjeautot, siis saame osta veel 14 juurde ja siis saame osta veel mingisugusel perioodil juurde. Lahendage see probleem ära, tehke see korralikult korda, tehke sellised asjad laenu arvelt,» ütles ettevõtja. 

Muidugi möönis Sõõrumaa ka, et selgelt sissetöötatud mudelid on alati paremad, kui muutused, kuna viimased tekitavad segadust ja ebakindlust. Küll aga leiab temagi, et praeguseks on muutused möödapääsmatud. 

«Meie väikese riigi kasvunumbrid on tõesti nutused. Kogu maailmas on suuremaid tööandjaid, kui kogu Eesti riigis tööealisi inimesi üldse kokku. Jäädes oma majanduskasvunumbritelt alla isegi vana Euroopa keskmisele, siis midagi võiks olla teistmoodi,» lausus Sõõrumaa.

Loe lisaks:

Tagasi üles