Vaata Raasukese seitset ettepanekut majanduse elavdamiseks

Ühendpanga juht Erkki Raasuke.

FOTO: Liis Treimann

Erkki Raasukese juhitud majanduse elavdamise töögrupp andis täna valitsusele üle seitse ettepanekut majanduse ergutamiseks.

Aasta tagasi kutsus peaminister Taavi Rõivas kokku majanduse elavdamise töögrupi, kuhu kuuluvad Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri ja Väino Kaldoja. 

Täna andis töögrupp aastaga välja töötatud seitse ettepanekut valitsusele üle. Need on järgmised:

1. Rakendada Eesti tööturul kõik tööjõulised inimesed.

Prognooside põhjal väheneb Eesti elanikkond 2015–2020 aastatel 27 000 inimese ja sellele järgneval kümnendil 76 000 inimese võrra.

Pinge tööturul näitab töökäte vähesust ning tööjõumahuka majandusmudeli ammendumist. Palgakasv ületab tootlikkust ning tööpuuduse määr püsib madalal. Palgasurve jätkumine ähvardab meid konkurentsivõime kriisiga. Olukorra leevendamiseks peab üle vaatama majanduse sisemised tööjõuvarud. Paraku ei ole kasutamata puhvrit enam palju.

Kokkuvõtvalt – mitteaktiivse tööjõu arvelt oleks töögrupi hinnangul võimalik 10-aastases perspektiivis tuua aastas tööturule lisaks vähemalt 2000 töötajat aastas.

Nopped töögrupi ettepanekutest

  • Kõrvaldada noorte töötamist takistavad ajapiirangud.
  • Parandada vanemapuhkusel olijate tööturule naasmise stiimuleid.
  • Kõrvaldada piirangud, mis tõstavad ettevõtete jaoks ületunnitöö maksumust.
  • Suurendada pensionäride töötamise motivatsiooni, sh maksukoormuse vähendamise kaudu.
  • Vaadata üle tööturu toimimine jagamismajanduse põhimõtetest lähtudes.
  • Luua seadusandlik raamistik personalirendi valdkonna reguleerimiseks.
  • Võimaldada ühel töötajal lihtsamini erinevate tööandjate juures lühiajaliselt töötada.
  • Luua ettevõtete mobiilsuse toetusmeede, mis aitaks ettevõtetel kolida suurema tööjõunappusega piirkonnast väiksema tööjõunappusega piirkonda, näiteks Ida-Virumaale.
  • Tasuta transport oluliste majanduskeskuste ja töötajate elukohtade vahel.
  • Laiendada oluliselt ümberõppe ja täienduskoolituse süsteemi kõigile vanusegruppidele, rakendada isetasuvuse põhimõtet.

2. Luua paremad tingimused välismaise oskustööjõu Eestisse tulekuks

Just talentide ja oskustöötajate pikaajaline sissevool on aidanud arenenud majandustel saavutada tänase heaolutaseme. Majandusarengu töögrupp jagab igati seisukohta, et rahvusvahelisel tööturul konkurentsis püsimiseks peab Eesti end turustama atraktiivse elamise ja töötamise kohana. Töögrupi hinnangul vajab Eesti majanduskasvu toetamiseks aktiivset töörändepoliitikat.

Noppeid töögrupi ettepanekutest

  • Töögrupp teeb ettepaneku seada uueks tööturu poliitika eesmärgiks hoida tööjõud stabiilsena.  
  • Sisserände- ja talendipoliitika tuleb senisest enam majanduskasvu teenistusse rakendada.
  • Lubada praeguse taseme hoidmiseks tööturule aastas lisaks ca paar tuhat välistöötajat.
  • Luua e-töötaja kontseptsioon, mis võimaldab välistalente paremini leida.
  • Võimaldada personalirendi ettevõtetel e-töötaja süsteemi kaudu kaasata töötajaid välismaalt.
  • Lihtsustada tööloa andmise poliitikat ja suurendada antavate töölubade arvu.
  • Kaasata tööturul rohkem Eestisse õppivaid välisüliõpilasi.
  • Kaasata välismaal elavad ja töötavad eestimaalased. Inimeste tagasipöördumist takistavad kulud  viia miinimumini ja parandada info kättesaadavust.
  • Kõrvaldada välistalentide Eestisse tuleku ja siia pikemalt jäämise takistusi – mitmekordistada kohtade arvu ingliskeelsetes lasteaedades ja koolides, pakkudes neile sh tasuta haridust.

3. Muuta haridus- ja täiendusõppesüsteem paindlikumaks, tööturu vajadusi enam arvestavaks.

Üleminekul tööjõumahukalt majandusmudelilt kapitali- ja teadmismahukale suureneb järjest haridus-ja teadusasutuste roll majanduselus. Uutele töötajatele esitatavad nõudmised suurenevad. Kutse- ja kõrgkoolid peavad ette valmistama selliste teadmiste ja oskustega inimesi, kes suudavad kasutada ja mõista uue aja tehnoloogiaid ning oskama teha valikuid tehnoloogilise mitmekesisuse tingimustes.

Noppeid töögrupi ettepanekutest

  • Luua terviklik nägemus, millistel erialadel on Eestis vaja vähem tööjõudu ja millistel rohkem, et Eesti haridussüsteem saaks majanduskasvu paremini toetada.
  • Tugevdada õppekavade sidumist majanduse vajaduste ja tööjõuturu arenguga.
  • Suurendada märgatavalt loodus-, täppis- ja tehnika (LTT) erialade osakaalu kõrgkooli lõpetajate hulgas, tõhustades samal ajal tegevusi LTT erialade populariseerimiseks. Seada praeguse 25- protsendise lõpetajate osakaalu asemel eesmärgiks 35 protsenti.
  • Seada uueks eesmärgiks praeguse rohkem kui 500 infotehnoloogia valdkonna lõpetaja asemel rohkem kui 1500 lõpetajat aastas.
  • Suurendada Eesti atraktiivsust välistudengite hulgas täiendavate ingliskeelsete õppekavade ja -ainete arvu suurendamise kaudu.
  • Seada eesmärgiks, et kõik õpilased saavad esimese programmikoodi kirjutamise kogemuse algklassides.

4. Seada innovatsioon majanduskasvu vedajana ühiskonna olulisemate prioriteetide hulka.

Majanduskasvu seisukohalt on oluline, et Eesti teaduse ja hariduse ning majanduse vahel tekiksid tugevamad sidemed. Töögrupi hinnangul peab avalik sektor peab jätkama TA kulutuste suurendamist vähemalt 1 protsendini SKTst. Erasektor peab rohkem panustama TA tegevusse. Intellektuaalomandil põhinevate ärimudelite osakaal peab märkimisväärselt kasvama.

Noppeid töögrupi ettepanekutest

  • Vaja on selgemaid põhimõtteid ja eesmärke, mida riik soovib TA rahastamisega saavutada.
  • TA asutuste baasrahastamine tuleb panna senisest veelgi suuremasse sõltuvusse teadustegevuse edukusest Eesti majanduskasvu edendamisel, vähendades teadusartiklitele antud osakaalu.
  • Tugevdada TA ja haridusasutuste ning ettevõtete omavahelist koostööd läbi erinevate kanalite.
  • Rakendada rohkem ülikoolide teadmisi ja uurimisoskusi ettevõtete heaks.
  • Suurendada erialase tööpraktika tähtsust õppeprogrammi osana.
  • Avada teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse valdkond enam väliskonkurentsile.
  • Liikuda e-kõrghariduse suunas, mis võimaldab rahvusvahelisi veebipõhiseid kursusi integreerida.

5. Seada majanduse digitaliseerimine eraldiseisvaks majanduspoliitika eesmärgiks.

Töögrupi hinnangul on üheks keskseks probleemiks ettevõtete juhtide ja omanike vähene teadlikkus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamise võimalustest ning piiratud motivatsioon teha tehnoloogiainvesteeringuid.

Töögrupp usub, et muutes tööstuse digitaliseerimise eraldiseisvaks majanduspoliitika eesmärgiks, panustades tööstusharuüleste probleemide lahendamisse, koostööplatvormi loomisse ning suunates olemasolevad nutika spetsialiseerumise meetmed enam tööstuse digitaliseerimisse, on võimalik töötleva tööstuse panust Eesti majanduskasvus suurendada ning selle sektori innovatsioonivõimekust tõsta.

Ettepanekud

  • Seada väike ja keskmiste ettevõtete (VKEde) digitaliseerimine peamiseks prioriteediks töötleva tööstuse rohelises raamatus.
  • Luua rahvusvaheline võrgustik töötleva tööstuse VKEde digitaliseerimiseks.
  • Töötada välja majanduse digitaliseerimise protsessi seire ja seada digitaliseerimisele eesmärgid.
  • Riik peab olema eestvedaja rollis koostööplatvormide loomisel, mis aitavad vähendada koordinatsiooniprobleeme majanduse digitaliseerimisel (vahendades tehnoloogilisi lahendusi (näiteks tarkvaraarendus) ja haridusteenuseid (näiteks juhtide koolitamine), elavdades teadmussiiret (parimate praktikate levitamine) ja pakkudes organisatsioonilisi lahendusi (ühistegevused)).
  • Luua eraldi meede, mille abil valitakse välja 10 tuleviku projekti töötleva tööstuse VKEde digitaliseerimise toetamiseks.

6. Parandada ärikeskkonda.

Eesti peab parandama oma konkurentsivõimet otseste välisinvesteeringute kaasamisel. Kasutamata potentsiaal on ka inimeste ettevõtlikkus ja riskijulgus, mida saab mõjutada ettevõtluse veelgi suurema väärtustamisega ühiskonnas.

Töögrupi arvates ei peaks maksusüsteem olema majanduskasvu debatis esikohal. Eesti maksusüsteem juba soosib majanduskasvu, kuid meil on mõned võimalused muuta oma maksusüsteemi kasvusõbralikumaks. Riikide maksusüsteemi kasutatakse järjest enam riikide rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks. MATG seisukohalt on oluline distsiplineeritud eelarvepoliitika jätkamine, et ühiskonnas kinnistuks veelgi arusaam, et elada tuleb oma võimete piires.

Töögrupp tervitab nullbürokraatia algatust, mis seab eesmärgiks bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise ning on määratud sellega alaliselt tegelema. Bürokraatia tõttu kaasnevad sageli täiendavad kulud kas ettevõtetele või majapidamistele ning seetõttu omab see otsest mõju majanduskasvule.

Ettepanekud

  • Viia ellu Team Estonia kontseptsioon, mis võimaldavad suunatud stiimulite ja erandite pakkumise kaudu suurendada Eesti atraktiivsust otseste välisinvesteeringute sihtkohana.
  • Lisada kõrgkoolide õppekavadesse müügi- ning ekspordikoolituse ained, suurendada oluliselt EASi ekspordispetsialistide ja ekspordimüügi koolituse pakkumist.
  • Edendada e-residentsuse programmi.
  • Säilitada Eesti praegune tulumaksusüsteem, lisades sellesse võimalus maksustada madalama maksumääraga regulaarsed dividendimaksed.
  • Jätkata seniseid samme ettevõtete maksukoormuse alandamisel, vajadusel kasutada selleks omandimaksude osakaalu suurendamist.
  • Alandada Eesti maksukoormust riigi funktsioonide vähendamise kaudu.

7. Parandada juhtimisoskust era- ja avalikus sektoris.

Töögrupi arvates on Eestis rakendatavad juhtimispraktikad ja hoiakud sageli võrreldavad sellega, mida Lääne-Euroopa kasutas paarkümmend aastat tagasi. See tähendab juhikeskset ja autoritaarsemat juhtimist, tagasihoidlikku kaasamist, vähest töötajate arendamist ja meeskonnatööd, nõrka strateegilist planeerimist ja ärianalüüsi vähest kasutamist otsuste tegemisel. Rohkem tänapäevaseid juhtimispraktikaid on võetud kasutusele välisomanikele kuuluvates ettevõtetes.

Riigile kuuluvad äriühingute majandamine peab paranema. Eesti riigil on osalus ligikaudu 30 äriühingus, millest valdavas osas on riik ainuomanik. Nendes äriühingutes töötab kokku üle 15 000 inimese ning sinna portfelli kuuluvad Eesti suurimad energeetika- ja logistikaettevõtted. Riigile kuuluvad äriühingud on panustanud viimastel aastatel oluliselt majanduskasvu aeglustumisse.

Ettepanekud

  • Tähtsustada enam avaliku sektori kõrgeimaid mittepoliitilisi administratiivseid ametikohti, kõrvaldades takistused nende positsioonide mehitamisel Eesti parimate juhtidega ja vaadates sealjuures üle ka palgapoliitika.
  • Analüüsida avaliku sektori töötajate mobiilsuse suurendamise süsteemi vajalikkust, kus avaliku sektori töötajatele antakse võimalus lühiajaliselt roteeruda (innovaatilistesse) erasektori ettevõtetesse, säilitades avalikus sektoris töökoha ja -tasu.
  • Seada paika tegutsemiskava arengukavade eesmärkidest kõrvalekaldumise puhuks, mis aitaks säilitada pühendumist iseendale võetud kohustuste täitmisel. Praegusel  juhul toimub konkurentsikava eesmärkide täitmise hindamine tagantjärele, oodates ära laekuvad andmed.  Võtmenäitajate eesmärkide saavutamise hindamine prognoosidele tuginedes võimaldaks eesmärkidest kõrvalekaldele varem reageerida.
Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles