Karilaid ehitaks majandusministrina raudtee Haapsaluni

Jaanus Karilaid riigikogus.

FOTO: Sander Ilvest

Tänaõhtustel koalitsiooniläbirääkimistel võtavad võimuliitu moodustama asunud IRL, SDE ja KE suure tõenäosusega üles ka majandusteemad – valdkonna, mille ühe ministrikandidaadina on kuluaarides välja pakutud keskerakondlast Jaanus Karilaidi, kellel on terve rida ideid selle kohta, mis muutmist vajab.

«Ma tõesti siiralt olen keskendunud koalitsioonilepingule, et me saaksime siin (meie jaoks) olulisi asju sisse – nii regionaalseid investeeringuid kui ka neid infrastruktuuri investeeringuid, mis võiks luua töökohti väljaspool Tallinna,» märkis Karilaid esimese kommentaarina võimalike spekulatsioonide kohta, et temast võiks saada seni majandus- ja taristuministri portfelli hoidnud Kristen Michali järeltulija.

«See (koalitsiooni)lepingu sisu on number üks ja ametikohtade ning ministriportfellide jaotus juhtub tõesti alles viimases etapis. Minu jaoks on suurim ambitsioon võidelda Keskerakonnale välja võimalikult hea leppe sisu. Ma täiesti rahuldun sellega ja mul ei ole täna kinnisideed võidelda endale välja ministriportfelli,» lisas ta. Ministrikohtade jaotus võiks tema sõnul arutlusele tulla alles nädala pärast.

Loe lisaks:

Samas ei saa mööda vaadata sellest, et just majandusteemadel on keskerakondlasest riigikogu liige viimastel aastatel avalikkuses aktiivselt sõna võtnud. Kas või praeguseks juba kurikuulsaks saanud teema uutest parvlaevadest, mille saabumine Eestisse on varsti pool aastat viibinud.

-Juba juhtimistasandil probleeme

«Jah, ma olen viimased aasta aega tegelenud parvlaevasaaga lahtiharutamisega ja nende probleemidega – kui aeglane seal on olnud ministripoolne juhtimine nii eelmiste kui praeguste poolt,» kirjeldas Karilaid. Tema hinnangul vajab majandusministri valdusala selles kindlasti ülevaatamist. «Juba see, et plaani B nii kaua parvlaevade jaoks ei olnud – see on suhteliselt piinlik,» nentis tänane riigikogu liige. 

Küll aga vajab tema sõnul veel selgitamist, et kas juhtimispuudused on tulenenud poliitilistest ministritest või olnud ametkondlikud. Oma osa võib olla ka selles, et majandusministeeriumi juhtimine on praegu jagatud kahe ministri vahel. «Ega sellest kahest ministrist ole ju ka avalikkus aru saanud, et kuidas see nende vastutus seal jaguneb,» rääkis Karilaid.

Samas on tema sõnul viimastel aastatel probleeme olnud ka ministeeriumi vastutusalasse kuuluvate asutustega. «Näiteks maanteeametiga: kui tahtis tulla üks rahvusvaheline ettevõte bussiturule ja kuidas temaga käituti. Ei olnud just väga avatud poliitikaga käitumine,» kirjeldas Karilaid, viidates Superbusi katsele oma odavbussidega Eesti bussiturgu vallutada. 

Väljakutseid näeb ta veel ka näiteks energeetikas ja majanduskeskkonnas laiemalt. «Sellest on pikalt räägitud, et põlevkivi on keskkonnale ebasõbralik, jätkusuutmatu ja mis keskkonnaprobleemid sellega kaasnevad,» ütles ta. Karilaiu kinnitusel peaksid seda puudutavad lahendused tulema sisse ka koalitsioonileppesse, kuna erakonnal on oma ettepanekud selleks olemas.

-Riigiettevõtete erastamisplaanid tuleb üle vaadata

Senine majandus- ja taristuminister Kristen Michal on korduvalt avalikkuses rõhutanud, et strateegiliselt mitte niivõrd oluliste riigiettevõtete puhul on üsna loogiline samm need erastada. Karilaiu hinnangul tuleks aga enne üle vaadata, kas need ettevõtted, mida seni on peetud strateegiliselt mitte nii olulisteks – nagu näiteks Eesti Posti ja Eesti Teed –, seda tõesti ei ole. Keskerakond on seni siin teisel arvamusel olnud.

«See on pikaajaline probleem, isegi riigikontroll on korduvalt tähelepanu pööranud sellele, et valitsuses üldse puudub ülevaade riigi strateegilistest ettevõtetest – mis need on ja mis sealt välja jäävad,» märkis Karilaid. Selleks, et üldse erastamisest rääkida, peaks koalitsioon selle nimistu paika saama. «Põhiline filosoofia on ikkagi see, et seal, kus turg ei toimi, seal peaks riik kätt pulsil hoidma ja seal, kus turg toimib, seal tuleks soodustada eraettevõtlust,» rääkis Karilaid.

Erastamise kõrval tuleks üle vaadata ka Rail Balticu suurprojekt. «Kas on kasulikum see hoopis läbi Tartu viia või mõelda selle peale, et kõik maakondade raudteeliinid korraga välja arendada – nii Haapsalu suunal kui ka kiirliin Pärnu suunal,» kirjeldas Karilaid.

-Investeeringuteks tuleb laenu võtta

Lisainvesteeringute katteallikana peab keskerakondlane siin väga võimalikuks laenu võtmist. «Ega siin muud varianti ei ole. Sellised strateegilised investeeringud vajavad laenuraha,» sõnas ta. Karilaiu hinnangul on tänast rahaturgude olukorda vaadates mõistlik terve rea teiste riikide eeskujul laenu võtta ja seda investeerida nii infrastruktuuri kui ka haridusvaldkonda.

«Ma arvan, et haridusobjektid ei peaks käima käsi pikal aastast aastasse erinevate erakondade käest katuseraha korjamas. Haridus peaks saama ikkagi selge nägemuse ja programmid. Ka haridusinvesteeringuid tuleb forsseerida,» rääkis keskerakondlasest riigikogu liige.

Senise Reformierakonna juhitud valitsus on olnud pikalt seda meelt, et riiklik laenukoormus tuleb hoida madalal. «See on suur viga olnud. Riigi statistikat on küll hoitud korras, aga inimeste elukvaliteeti ei ole parandatud. Investeeringuid tuleb võtta ette ikka selleks, et elukeskkond oleks ikka elamisväärne – ei ole ju mõtet sellisel näljapajukil vegeteerida,» märkis Karilaid.

Minister Michali hiljutise teedeehituse plaani kohta, mis nägi ette, et 15 aastaga ehitatakse kõik kolm peamist maanteed neljarealiseks, ütles Karilaid, et pigem oli selle näol tegemist suhtekorraldusliku nipiga, kuna see käidi välja kaks päeva enne koalitsiooni lagunemist. Tema sõnul oligi eelmise valitsuse probleem selles, et puudus visioon, kuidas majandusministri portfelli kasutada ka niiviisi, et sellest kasu oleks. 

«Olen sellega täiesti nõus, et see on üks kaalukamaid ministriportfelle. Selle sisustamine aga selliselt, et ka avalikkus rahul oleks, selle esimene eeldus on tugev koalitsioonileping, ülejäänu on selle poliitilise tahte elluviimine,» toonitas Karilaid. 

CV

  • Sündinud: 1.02.1977 Tallinnas.
  • Perekond: vabaabielus, tütar ja poeg.
  • Haridus: Tallinna 32. keskkool 1996; Tallinna Ülikool 2007, riigiteadused.
  • Töökohad: Majandusõiguse ja Poliitika Instituudi lektor (haldusjuhtimise erikursus) 2001; EV põllumajandusministri nõunik 2002–2003; Eesti Keskerakonna büroo koordinaator 2004–2006; Riigikogu Keskfraktsiooni nõunik 2006–2012; Nõmme linnaosa vanema asetäitja 2012–2014.
  • Erakond: Eesti Keskerakond alates 1997. aastast.
  • Esinduskogud: XIII Riigikogu; Haapsalu Linnavolikogu 2006–2015 (esimees 2009–2015).
  • Ühiskondlik ja muu tegevus: Eesti Linnade Liidu juhatuse ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige 2009–2015; Eesti Lauatenniseliidu president.
  • Huvialad: ajalugu, male, reketimängud.

Allikas: riigikogu koduleht

Tagasi üles