Holsmer: sotsiaalmaksu langetust ei saa enam ära jätta (2)
10. november 2016, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Remo Holsmer saatis õiguskantsler Ülle Madisele kirja, saamaks õiguslik hinnang võimaliku loodava vasakvalitsuse soovile tõsta sotsiaalmaksu võrreldes juba vastu võetud seadusega; Holsmeri hinnangul ei saa maksulangetust enam ära jätta.
«Pöördusin õiguskantsler Ülle Madise poole palvega analüüsida, kas veel jõustumata maksumäära alandamise tühistamine vähem kui kuus kuud enne selle jõustumist on kooskõlas maksukorralduse seadusega ja õiguspärase ootuse põhimõttega,» lausus Holsmer pressiteates.
«Järgmisel neljapäeval on riigikogus esimesel lugemisel Keskerakonna poolt algatatud eelnõu, millega soovitakse tunnistada kehtetuks sotsiaalmaksu määra langetamine 33 protsendilt 32,5 protsendile alates 2017. aastast ja 32 protsendile alates 2018. aastast,» sõnas Holsmer.
«Sel esmaspäeval rahanduskomisjonis toimunud eelnõu arutelul ei näinud algatajad keskfraktsioonist probleemi niivõrd väikese etteteatamise ajaga sotsiaalmaksu tõstmiseks võrreldes juba Riigi Teatajas avaldatud seadusega ning seetõttu pean vajalikuks sellele küsimusele saada õiguslik hinnang,» lisas ta.
«Kõigi kolme valitsust moodustava erakonna esindajad – Kadri Simson, Jevgeni Ossinovski ja Sven Sester – andsid teisipäeval avalikkusele mõista, et sotsiaalmaksu langetus soovitakse ära jätta,» märkis Holsmer.
«Mina arvan, et tööjõumaksude langetamisega tuleks hoopis veelgi kiiremas tempos edasi minna, aga loomulikult on sotsiaalmaksu langetuse ärajätmine vasakvalitsuse õigus. Tuletan meelde, et maksumuudatused peavad olema tehtud kuus kuud enne nende jõustumist. Praegu jääb 1. jaanuarini alla kahe kuu ning ettevõtjatel on tekkinud juba õigustatud ootus sotsiaalmaksu langemiseks.»
«Maksumuudatused, mis on maksumaksjat koormavad, peavad olema vähemalt kuus kuud ette teada. Selle üleminekuperioodi sätestamise eesmärgiks on suurendada maksukeskkonna stabiilsust, parandada maksumuudatuste ettenähtavust ja jätta maksukohustuslastele rohkem aega maksumuudatustest tulenevateks ümberkorraldusteks,» sõnas Holsmer.
Vastav muudatus sündis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2014. aasta 25. septembril Riigikogule üle antud 1200 ettevõtja toetusallkirjaga kollektiivsest pöördumisest, mille eesmärgiks on muuta maksukeskkond senisest ettenähtavamaks.