Euroopa Komisjon langetas Eesti majanduskasvu ootuse 1,1 protsendile

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdis Dombrovskis
Valdis Dombrovskis Foto: Reuters/ScanPix

Euroopa Komisjoni sügisese majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu vaid 1,1 protsenti, kuid välisnõudlus võib edaspidi majandust hoogustada; kevadel ootas komisjon Eestile veel 1,9-protsendist majanduskasvu.

Eesti inflatsioon ja tööpuudus püsivad madalal ning riigieelarve on endiselt tasakaalus. Ka euroalas ja EL-is tervikuna jätkub aeglane kasv, teatas Komisjon.

Järgmiseks aastaks prognoosib Euroopa Komisjon Eestile 2,3 protsendi suurust majanduskasvu, kuid ka inflatsioon suureneb tänavuselt 0,8 protsendilt 2,6 protsendini. Tööpuudus jääb eelduste kohaselt madalaks ka eelolevatel aastatel, tänavu 6,5 ja järgmisel aastal 7,4 protsenti, ning riigieelarve jätkab tasakaalus tänavu on ülejääk 0,5 protsenti SKP-st ja tuleval aastal puudujääk 0,4 protsenti SKP-st.

Ka valitsemissektori koguvõlg püsib muutumatuna, kasvades tänavuselt 9,4 protsendilt SKP-st vaid kümnendiku protsendipunkti võrra. Jooksevkonto ülejääk väheneb tänavuselt 1,8 protsendilt 1,6 protsendini aastal 2017.

«EL-i liikmesriikide majandus on olnud vastupidav. Prognoosime, et kõigi liikmesriikide majandus järgmisel aastal kasvab. Võttes arvesse suurenenud ebakindlust kogu maailmas, on nüüd veelgi olulisem jätkata kindlat ja usaldusväärset makromajandus- ja eelarvepoliitikat. Samal ajal on esmatähtis vähendada ebavõrdsust meie ühiskonnas, et keegi ei tunneks end mahajäetuna,» märkis Euroopa Komisjoni euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis.

Euroalas kasvab majandus järgmisel aastal prognoosi kohaselt keskmiselt 1,5 prostenti ja kogu EL-is 1,6 protsenti. Tänavused näitajad on vastavalt 1,7 ja 1,8 protsenti. Tõenäoliselt jääb majanduskasv kogu Euroopas tagasihoidlikuks ka edaspidi, sest hiljutistele positiivsetele muutustele tööjõuturul ning eratarbimise tõusule töötavad vastu mitmed kasvutakistused.

Kuni 2018. aastani jääb eratarbimine peamiseks kasvumootoriks, mida toetavad tööhõiveseisundi eeldatav paranemine ning ka teatav palgakasv. Euroala üldine eelarvepuudujääk peaks jätkuvalt pisut vähenema, samas kui eelarvepoliitika peaks prognooside kohaselt jääma leebeks. Investeeringud eelduste kohaselt suurenevad.

Poliitiline ebakindlus, aeglane majanduskasv väljaspool EL-i ja nõrk üleilmne kaubandus võivad aga kasvuväljavaateid pärssida. Samuti on oht, et kasvu pidurdavad viimaste aastate nõrgad majandustulemused. Eesseisvatel aastatel ei saa Euroopa majandus enam erakorralist toetust välistest teguritest, nagu naftahinna langus ja vääringu odavnemine.

Kuigi majandustulemused on endiselt väga erinevad, on SKP EL-is praegu üle kriisieelse taseme ja mõnes liikmesriigis isegi üle 10 protsenti kõrgem kui madalseisu ajal. Kogu prognoosiperioodi jooksul peaks majandustegevus kõigis liikmesriikides veelgi hoogustuma, kuid jääma endiselt ebaühtlaseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles