Paradigma muutus Reformierakonnas: põhjendatud investeeringuteks sobivad ka võlakirjad

Kristen Michal.

FOTO: Sander Ilvest

Kuigi väga pikalt on Reformierakond riigieelarvele katteallikaid otsides püüdnud hoida laenukoorma madalana ning mitte järgida nende riikide eeskuju, kes on läinud riigivõlakirjade emissiooni teed, on see retoorika Kristen Michali grandioosse teede ehituse plaani valguses hakanud murenema.

«Meie oleme peamiselt kasutanud võlakirjade asemel laenu, kuna see on olnud odavam,» rääkis peaminister Taavi Rõivas septembri keskel riigikogus, selgitades parlamendiliikmetele, miks ei ole Eesti seni järginud terve rea teiste riikide eeskuju, kes on asunud riigieelarvele katteallikaid otsides ka riiklikke võlakirju emiteerima.

«Ka kõige odavama intressiga saadud laen tuleb tagasi maksta,» põhjendas toona reformierakondlasest valitsusjuht, miks on Eesti seni püüdnud ka üleüldise laenukoorma madalana hoida. Rõivas märkis, et kuigi laenu võtmine ja võlakirjade emissioon on iseenesest võrreldavad, tuleb vaadata nö õunte pealt, kumba on mõistlikum kasutada. Võlakirjadega kaasnevad näiteks ebaproportsionaalselt suuremad tehnilised kulud, kui summa pole eriliselt suur. 

Küll aga tundub, et selline lähenemine laenuvõtmisele ja sealhulgas ka riigivõlakirjadele on hakanud Reformierakonna poliitikute hulgas vaikselt muutuma. Kuna majandus- ja taristuminister Kristen Michali plaan muuta kolm peamiste maanteed neljarealiseks nõuab 15 aasta peale kokku täiendavalt 1,5 miljardi suurust katteallikat, ei välista reformierakondlasest Michal lisaks tervele reale teistele katteallikatele ka laenu võtmist ja vajadusel võlakirjade emissiooni.

«See on võimalik selles mõttes, et ega Eesti riik on ju kogu aeg öelnud, et laen on vahend. Küsimus on selles, mille jaoks seda tarvitada,» ütles Michal möödunud nädalal «Aktuaalsele Kaamerale». Ta lisas uudistesaatele, et suhtluses ettevõtjatega on ka tulnud jutuks, et arvestades Eesti riigi madalat laenukoormust, võiks riik julgemalt investeerida ja selle katteks ka laenu võtta.

«Eesti riik ja ettevõtted võtavad pidevalt laenu, kuid mitte kunagi niisama, vaid vajalikeks investeeringuteks,» selgitas majandus- ja taristuminister Postimehele. Täna näeb ta oma teede ehituse plaani peamiste allikatena siiski eeskätt investeeringuprioriteetide ülevaatamist, tulusid riigiettevõtete erastamisest ja ka mittevajaliku vara müüki.

«Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees pakkus hiljuti lehes lausa, et paneksime iga aasta 200 miljonit pensioniraha teedesse, mõtteid tundub on paljudel,» lausus Michal, viidates veel võimalikele laual olevatele valikutele. «Küllap see on pigem kombinatsioon erinevatest võimalustest,» märkis Michal. Tema kinnitusel on hetkel ülejäänud valitsuse vastuvõtt sellele ideele olnud valdavalt positiivne.

Seda kinnitab ka Michali erakonnakaaslane, riigikogu liige ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling: «Ma arvan, et tegemist on väga hea plaaniga.» Kuigi Postimehe küsimusele, kas erakonnas on toimunud põhimõtteline muutus suhtumises laenuvõtmisse ja võlakirjadesse, Palling otseselt ei vastanud, on ta seisukohal, et Michali plaani on eelkõige investeering turvalisusesse ja konkurentsivõime kasvu väljaspool Tallinnat.

«Kui me käsitleme neid objekte investeeringuna konkurentsivõime kasvu, siis Exceli tabeli ühel lehel on see küll kulu, aga teisel on see tulu, sest see raha tuleb läbi investeeringute suurenemise ja inimeste heaolu majandusse tagasi,» märkis reformierakondlasest riigikogu liige. 

Palling ise näeb, et kindlasti võiks siin katteallikatena kaaluda riigile kuuluvate ettevõtete börsil noteerimist või nende müüki institutsionaalsetele investoritele. «Ilmselt parim neist oleks Elering. Teise võimalusena pakuks mõnd valdkondlikku ettevõtet Eesti Energiast,» sõnas riigikogu liige, lisades, et nende erastamine tuleb nii ehk naa ette võtta.

Majandus- ja taristuministri plaan näeb ette, et lisaks Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamisele tehakse sama ka Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva maanteedega. «Tänane maanteeameti eelarve on suurusjärgus 250 – 270 miljonit eurot aastas, lisavajadus ambitsioonikamaks ehituseks oleks 100 – 130 miljonit aastas,» rääkis Kristen Michal, mis tingib lisaallikate otsimise vajaduse. 

Loe lisaks:

Tagasi üles