Tallink ja Eesti Energia peavad hakkama aruandeid esitama riikide kaupa
3. november 2016, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, mis jõustudes kohustab suurkontserne esitama maksuhaldurile aruande oma majandusnäitajate kohta nende riikide kaupa, kus kontsern tegutseb.
Iga-aastase riikidepõhise aruande (country-by-country reporting) esitamise kohustus pannakse eelnõuga Eestis tegutsevatele suurkontsernidele, kelle aastatulu ületab 750 miljonit eurot. Eestis on suurkontserne maksuhalduri esialgsel hinnangul alla kümne, nende hulgas Eesti Energia ja Tallink Grupp.
Esimest korda tuleb aruanne esitada 2016. aasta majandusaastat puudutavate andmete kohta hiljemalt 2017. aasta lõpuks. Aruanne esitatakse igale riigile või jurisdiktsioonile, kus kontsern tegutseb ning mis on teabevahetusega liitunud.
Nende muudatustega maksualase teabevahetuse seaduses soovib valitsus Eesti õigusse üle võtta Euroopa Liidu halduskoostöö direktiivi riikidepõhise aruandluse alase automaatse teabevahetuse sätted. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 5. juuni 2017. Suurkontsernide riikidepõhistele aruannetele laieneb automaatne teabevahetus 2018. aastast.
Eelnõuga on kavas võtta üle ka sama direktiivi täiendused, mille järgi hakkavad Euroopa Liidu liikmesriikide maksuhaldurid 2017. aastast automaatselt teavet vahetama maksuhalduri siduvate eelotsuste kohta. Eelotsuste alane teabevahetus ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kohustusi. Küll aga puudutab teabevahetus ka varasemalt, alates 2012. aastast antud eelotsuseid. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2017.
Eelnõuga antakse õiguslik alus rakendada ka analoogseid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) teabevahetuse mudeleid, mis töötati välja maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase tegevuskava raames (base erosion and profit shifting, BEPS).
Euroopa Liidus reguleerib maksuhaldurite vahelist halduskoostööd otseste maksude valdkonnas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv (2011/16/EL). Selle alusel vahetab Eesti automaatses korras juba teavet teise liikmesriigi isikute töötasude, juhatuse liikme tasude, pensionite ja kinnisvaratulu osas. 2017. aasta sügisest hakatakse automaatses korras vahetama teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida hoitakse välisriigis.
Euroopa Liidu, OECD ja ka G20 riigid on võtnud sihiks õiglasema, läbipaistvama ja tõhusama maksustamise, millega toetada jätkusuutlikku kasvu ning investeeringuid. Oluliseks peetakse, et ettevõtjad maksaksid makse riigis, kus kasum on loodud. Selle eesmärgi täitmisel on suur rõhk maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel ja maksupettuste ärahoidmisel. Tõhus maksustamisalast läbipaistvust suurendav meede on maksuhaldurite vaheline sisukas ja tihe koostöö, sealhulgas teabevahetus. Eelotsuste ning riikidepõhise aruandluse alane teabevahetus annab maksuhalduritele võimaluse hinnata senisest oluliselt laiemalt piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate maksukäitumist ning annab poliitikakujundajatele praktilisema ülevaate maksusüsteemide võimalikest konfliktikohtadest.