Eesti konkurentsiamet ja majandusministeerium peavad Euroopa Liidu konkurentsireegleid rikkunud Gazpromi puhtalt pääsemist ebaõiglaseks.
Eesti Gazpromi puhtalt pääsemisest: rikkumisele peaks järgnema ka karistus (1)
2. november 2016, 20:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me räägime konkurentsiõiguse rikkumisest, siis on tegemist väga terava ja suure majandusvabaduse printsiipide rikkumisega ja kahtlemata peaks sellele järgnema mingisugune trahv,» ütles konkurentsiameti juht Märt Ots ERR-ile.
Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman leidis samuti, et kui rikkumine on toime pandud, peaks sellele järgnema sanktsioonid.
«Kui me vaatame seda, et mis moodi hindab Euroopa Komisjon ja nende konkurentsi peadirektoraat seda, kui erinevad liikmesriigid [rikuvad] /.../ konkurentsieelise saamiseks riigiabi andmise reegleid, /.../ ja selle eest tuleb maksta trahvi, siis tekib küsimus, miks me ei peaks nii käituma kolmandate riikide ja nende ettevõtete suhtes,» rääkis Leppiman.
«Ilmselt oleks vägagi õiglane, kui sanktsioneeritaks ka neid [kolmandate riikide] ettevõtteid, kes on Euroopa Liidu siseturgu mõjutanud kehvemas suunas.»
Pärast viieaastast Vene Gazpromi tegevuse uurimist on Euroopa Komisjon jõudnud üsna lähedale Gazpromiga sõlmitavale kokkuleppele, mis ei pruugi meeldida Ida-Euroopale ja Balti riikidele, kirjutab Briti Financial Times.
Allikate andmetel pääseb Gazprom Ida-Euroopas konkurentsi piiramise ja oma domineeriva positsiooni ärakasutamise eest trahvist, kuid peab andma õiguslikult siduva lubaduse, et muudab edaspidi oma tegevusmeetodeid.
Juhul kui Gazprom peaks uuesti konkurentsireegleid rikkuma, võib komisjon kehtestada talle trahvi, mis võib ulatuda 10 protsendini firma aastakäibest.
Ebaõige gaasihind puudutas Eestit, Lätit, Leedut, Poolat ja Bulgaariat.