Eestlaste lihaisu kasvab suure kiirusega
Lisatud graafik.

Lihamüügile võib oluliselt kaasa aidata ka väikeste lihapoodide suur kasv viimasel ajal.

FOTO: Mari Luud/Õhtuleht

Kuigi veiseliha tarbimine on viimase kümne aasta jooksul kolmandiku võrra vähenenud, söövad eestlased täna mõlemat, nii sea- kui linnuliha kuus kuni seitse kilo elaniku kohta aastas rohkem.

«Tegelikult pani kulmu kergitama küll, kui nägime, et elaniku kohta on lihatarbimine 77,1 kilo, kui eelnenud aastal oli see 70,1 kilo,» tunnistas Atria Eesti müügidirektor Meelis Laande, et nendegi jaoks on tulnud mullu järksu kasvanud eestlaste lihatarbimine suure üllatusena.

«Kui me ringi vaatame ja kuuleme, et inimesed nagu sööks vähem liha ja rohkem taimseid produkte, siis pani see meid ennastki mõtlema, et mis selle põhjused võiksid olla,» lisas ta. Üks võib olla see, et rohkem liha liigub käest kätte ja sellega koos tekib rohkelt väiksemaid lihapoode.

Ka võib 2015. aasta lihamüüki mõjutada kampaanialiha müük. «Siis oli ju saada seakaela ligi kolme euroga kilo igas ketipoes pea iga nädalavahetus. See, kui inimene saab nii odavalt liha kätte, võib päris palju ka tarbimist kasvatada,» kirjeldas Laande.

Kui aga lihaliikide lõikes eestlaste lihatarbimist vaadata, siis veiseliha on juba pikka aega tegelikult languses. «Kui 2005. aastal oli veiseliha tarbimine 12 kilo elaniku kohta, siis 2015. aastal oli see 8,1 kilo. Sealiha on loomulikult väga kenasti kasvanud,» märkis Laande. 

Kui 2005. aastal oli sealiha tarbimine elaniku kohta 34,4 kilo aastas, siis möödunud aastaks oli see kasvanud 41,8 kiloni. Korralikult on kasvanud ka linnuliha tarbimine. Kui 2005. aastal oli see 18,6 kilo elaniku kohta aastas, siis 2015. aastaks oli see kasvanud 24,7 kiloni.

Kuna nõudlus Hiina ja Jaapani turul kasvab, on hakanud kasvama ka tooraine hind, mistõttu võib juba selle aasta lõpus või hiljemalt järgmise alguses oodata ka lihatoodete hinnatõusu. «Juba ketipoodides on näha, et seakael, mis oli vahepeal ligi kolm eurot kilo, on kaupluste kampaaniahindades tõusnud 3,69 euro peale,» märkis Laande. 

Tootmismaht võib tööstustel endil jääda järgmisel aastal kas selle aastaga samale tasemele või kergelt kasvada. «Tõenäoliselt käive läbi hinnatõusu kasvab,» lisas Atria Eesti müügidirektor. Jätkub valmistoodete ja delikatesstoodete kasv. «Jätkuvalt on väga populaarne ka trend, et mida liharikkam on toode, seda populaarsem ta on,» lausus Laande.

Vaata graafikult lähemalt, kuidas on eestlase lihatarbimine viimase 11 aasta jooksul muutunud.

Tagasi üles