Kroonilise nälja all kannatavate inimeste arv läheneb taas miljardile ehk tasemele, mida viimati nähti 2007-2008 aastate toidukriisi päevil.
Krooniline nälg ähvardab miljardit inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmapanga president Robert Zoellick ütles eile, et toiduhindade tõus on juba lükanud järjekordsed 44 miljonit inimest ülimasse vaesusse, mis on aga näljaga otseselt seotud.
Sellest tulenevalt jõuab alatoitunud inimeste arv, mis oli mullu ÜRO andmetel 925 miljonit, käesoleva aasta lõpuks miljardini, kuna üha kerkivate hindade mõju hakkab järjest tugevamini tunda andma.
«Miljardi suunas liikuv trend teeb murelikuks,» ütles Zoellick. «Toiduhinnad on globaaltasandil tõusmas ohtlikult kõrgele. Hinnatõus saadab juba miljoneid inimesi vaesusse ning asetab haprasse olukorda kõige kaitsetumad, kes enam kui poole oma sissetulekust toidule peavad kulutama.»
G20 rahandusministrid tulevad homme Pariisi, et arutada erinevaid võimalusi hinnatõusule piiri panemiseks, mis omakorda inflatsioonisurvet «peale keerab». Eesistumist alustav Prantsusmaa on teinud globaalsest toidujulgeolekust ühe oma põhiteema.
Brasiilia võttis antud küsimuses eile karmi seisukoha.
«Brasiilia on täielikult kõikvõimalike mehhanismide kasutamise vastu, millega toormehindu kontrollida või reguleerida üritatakse,» ütles riigi rahandusminister Guido Mantega. «Enamik hindu langeb loomulikul teel, kui turg end taas paika paneb.»
Samas ei kavatsegi Prantsusmaa rõhuda hindade otsese reguleerimise peale, vaid üritab pigem suruda läbi selliseid meetmeid, nagu karmimad kontrollid spekulantidele, piirangud ekspordikeeldude kehtestamisele ning parem informeeritus peamiste eksportijate ja importijate viljavarudest.
Maailmapank ja ÜRO kasutavad ülima vaesuse ja kroonilise nälja hindamiseks erinevaid metoodikaid, kuid analüütikute sõnutsi langevad tulemused reeglina kokku.
Esimest korda ületas krooniliselt nälgivate inimeste arv 1 miljardi piiri – mis tähendab iga kuuendat inimest planeedil – kaks aastat tagasi. Enne toda kriisi oli maailmas ligikaudu 850 miljonit kroonilise nälja all kannatavat inimest ning see tase oli püsinud enam-vähem samana alates 1980. aastate algusest.
Zoellick ütles, et kuna toiduainete hinnad nii ruttu pärast 2007-2008 kriisi taas tõusma on hakanud, saab järeldada vaid seda, et tegemist ei ole «ühekordse probleemi või sündmusega». Pigem olevat nii, et pikaajaline nõudlus lükkab hindu ülespoole «veel aastaid».
Nii nisu, maisi kui sojaoa hinnad on viimaste päevadega 30 kuu tippmarke püstitanud. Seda tänu halbadele ilmadele, ekspordipiirangutele, ülinappidele laovarudele ning lennukalt tõusvale nõudlusele arengumaades.
Hindu kergitab aga ka USA ja Euroopa bioenergiatööstus.
Ametnike ainus lohutus on see, et riisihinnad suhteliselt stabiilsena on püsinud. On ju riis üleilmse toidujulgeoleku seisukohast kahe tähtsama toiduaine hulgas, 3 miljardi asiaadi jaoks on riis aga põhitoiduaine.
Lisaks on mitmes Aafrika riigis saagid olnud head, mis hoiab paigas kohalikke hindu – vaatamata sellele, et rahvusvahelised hulgihinnad lendu on läinud. Ekspertide sõnutsi on kaks viimatimainitud faktorit hinnatõusu sotsiaalset mõju leevendanud.
Copyright The Financial Times Limited 2011.