Eesti Energia alustab põlevkivituha standardiseerimist tuleval aastal

Kohtla-Järve tuhamäed.

FOTO: Albert Truuväärt

Eesti Energia plaanib 2017. aastal teha sihipärased katsed ja alustada põlevkivituha standardiseerimise protseduuriga.

«Toote standardiseerimine on aeganõudev protsess, mis koosneb mitmetest etappidest: sobiva standardi leidmine, sihipäraste katsete läbiviimine, standardiseerimise taotluse esitamine, menetlemine, avaliku arvamuse küsimine, standardi kokku panemine ja väljastamine,» ütles Eesti Energia energiakaubanduse tehnoloog Arina Koroljova BNS-ile. Ta lisas, et uue standardi loomine võtab kuni ühe aasta.

«Oleme praeguseks läbi viinud OSAMAT pilootprojekti, kus katsed tõestasid, et tuhaga rajatud konstruktsioonil on kõrged tugevuse ja teekandevõime näitajad,» ütles Koroljova. Läbiviidud pilootprojekti tulemusena saab Koroljova sõnul öelda, et põlevkivituhka on võimalik edukalt kasutada teedeehituses mass-stabiliseerimiseks, luues pehme pinnase asemel teedele kivikõva ja kaua kestva aluse.

«Aastal 2017 planeerime teostada sihipärased katsed ja standardiseerimise protseduuriga alustada,» sõnas ta. «Kui katsed näitavad, et tuha kvaliteet vastab Euroopa standardi nõuetele, siis sellisel juhul tuleb läbida ainult sertifitseerimine ja uut standardi ei ole vaja luua.»

Tuha kasutamist kaalutakse Koroljova sõnul nii Eestis teedeehituses kui ka naaberriikides, näiteks sadamas setete stabiliseerimisel. «Eesti Energia peab aktiivselt läbirääkimisi nii maanteeametiga kui ka OSAMAT projekti käigus tekkinud parteritega tuha kasutamise osas mass-stabiliseerimise projektides,» ütles ta.

Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõigud rajati OSAMAT (Management of Environmentally Sound Recycling of Oil Shale Ashes into Road Construction Products) projekti raames, mille eesmärk on soodustada elektritootmisel tekkiva põlevkivituha senisest laiemat kasutamist.

Pilootprojekt viidi ellu aastatel 2010-2016. OSAMAT projekti osapooled on Eesti Energia, Nordecon, Ramboll ja Maanteeamet. Projekti maksumus on 2,4 miljonit eurot ning seda toetab Euroopa Liidu keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE+.

Tagasi üles