Soome viimase kümnendi suurimasse ehitussektori maksupettusesse on segatud suur hulk eestlasi

Varimajandus ei ole Soome ehitussektorist pärast nõuete karmistamist ikkagi kuhugi kadunud.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Kuigi äsjaavalikustatud Soome varimajanduse aruanded näitavad, et karmistuvate reeglite kiuste liigub selle osakaal põhjanaabri juures vaid ülesmäge, avastas Soome politsei hiljuti viimase aastakümne suurima ehitussektori maksupettuse, kus ümbrikupalka saanud 700 ehitaja hulgas on enamus eestlased.

«Oleme uurimise käigus käinud ka välismaal, peamiselt Balti riikides. Suur osa ümbrikupalka saanud ehitajatest on pärit Eestist,» ütles Soome keskkriminaalpolitsei uurija Janne Järvinen rootsikeelsele Yle-le.

Eelmisel aastal alustas Soome keskkriminaalpolitsei juurdlust kahe ehitusettevõtja vastu, keda kahtlustati 150 töötajale ümbrikupalga maksmises, vahendab Yle. Nüüdseks on juurdluse käigus aga tuvastatud, et ümbrikupalga saajate hulk on algselt kahtlustatust ligi viis suurem. 

«Meieni on jõudnud andmed, et nende töömeeste hulk, kellele maksti ehitusplatsidel ümbrikupalka, küünib 700 inimeseni,» rääkis Janne Järvinen. Ta lisas, et tegemist on Soome ehitussektori viimase kümnendi suurima varimajanduse juhtumiga, mis politsei on avastanud. Soome riigil on selle näol saamata jäänud 4,6 miljonit eurot maksutulu.

Uurimise all olevad ehitusettevõtjad on ümbrikupalgaga tasustanud nii era- kui riigisektori objektidel töötanud töömehi. Tegemist on viimastel aastatel Espoo, Helsingi ja Ida-Uusimaa piirkonnas valminud objektidega. «Neil ei ole küll olnud otse lepingut linnavalitsusega, kuid nad on olnud linnale kuuluvate objektide alltöövõtjad,» märkis Järvinen.

Rikkumised on aset leidnud objektidel, mis on ehitatud ajavahemikus 2013. aasta sügisest 2015. aasta novembrini. Konkreetsete kahtlusaluste hulk on 40 inimest. Kolm inimest pidas politsei ka pikemalt kinni, kuid hetkel otseselt vahi all enam kedagi ei ole.

Soome politsei sõnul on juhtumi näol tegemist raskendavate asjaoludega maksupettuse ja raamatupidamiskuriteoga. Uusima süüdistusena on lisandunud ka raskendavate asjaoludega rahapesu, kuna riiki petnud ehitusettevõtjad peitsid oma ettevõtete raamatupidamisse ka ebaseaduslikul viisil saadud sissetulekuid. 

Ka süüdistatakse ettevõtjaid keskkonnareostuse tekkimises, kuna ehitusobjektidel tekkinud prügi ei ole käideldud nõuetekohaselt, vaid see on ebaseaduslikult selleks otstarbeks mitte ette nähtud kohtadesse maha poetatud.

Seda, millal uurimine võiks lõppfaasi jõuda, Järvinen täna veel ennustada ei oska, kuid pakub, et järgmise aasta lõpuks. «Kõigi asjasse puutuvate tehingute läbivaatamine on tohutult aja- ja tööjõumahukas tegevus, iseäranis võttes arvesse seda inimeste hulka, kes sellega seotud on,» nentis Soome keskkriminaalpolitsei uurija.

Tagasi üles