Vandeadvokaat: kas Eesti Vabariigis kehtivad reeglid ikka kõigile ühtemoodi?

Ärma talu

FOTO: Toomas Huik

Vandeadvokaat Epp Lumiste hinnangul tuleks Ärma talule antud toetuste puhul süüdistavad pilgud pöörata pigem EASi poole, mis näiteks Tõrva lastead Mõmmikult on väga järjekindlalt toetust tagasi küsinud. 

Meedias kütab kirgi Ärma talule antud toetuse kasutamine ja selle osaline tagasinõudmine.  Vabariigi Valitsuse liikmed on pressikonverentsil kommenteerides Ärma taluga seonduvat rõhutanud, et reeglid kehtivad kõigile (vt Äripäev 20.10.2016, Ministrid Ärma talu saagast: reeglid kehtivad kõigile).

Hinnates nii President Ilvese sõnavõtte kui ka rahvameelsust, siis taunitakse eelkõige asjaolu, et toetuse saaja on raha vastu võtnud. Samas tegelik pahameel peaks olema ju suunatud toetuse andja suunas, kuna just EAS-il on kohustus kohaldada reegleid kõigi suhtes ühetaoliselt. Vaadeldes EAS-i tegevust struktuuritoetuste tagasinõudmisel tekib paratamatult küsimus, kas kõik on ikka seaduse ees võrdsed ja seadust kohaldatakse ühetaoliselt?

Võtame võrdluse aluseks kaks teineteisest täiesti erinevat projekti: presidendi Ärma turismitalu ja Tõrva linna Mõmmiku lasteaed. Mõlema toetuse osas on EAS asunud seisukohale, et toetuse tagasinõudmiseks võib justkui esineda alus. Samas võrreldes kulude iseloomu ja kasutusotstarvet ilmneb paraku, et reegleid kõigi suhtes ühetaoliselt ei kohaldata. Taas ilmneb, et ka struktuuritoetuste saamisel on võrdsed ja siis veel võrdsemad.

Ärma talule eraldati toetust kui turismitalule, kuid tegelikkuses ehitati selle eest hoopiski presidendi elukoht. Meedias avaldatud andmete alusel on põhjendatud küsida, kas Ärma talule eraldatud toetus üldse oleks struktuuritoetuste mõttes abikõlbulik kulu. Struktuuritoetuste seaduse paragrahvi 21 järgi peab toetuse saaja toetust kasutama sihtotstarbeliselt. Kui toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, siis on toetuse saaja kasutanud talle eraldatud struktuuritoetust mitteabikõlbulike kulude katteks.

Seadusest tuleneb, et toetuse andmise otsustaja võib toetuse kas osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbulike kulude tarbeks.

Ärma talu ei ole kunagi arendatud kui turismitalu ning seda ei ole ka kunagi nimetatud otstarbel kasutatud. Tavakodanik ei saa broneerida endale puhkust Ärma talu turismitallu ning ei ole saanud seda teha ka kunagi varasemalt. Seetõttu peaks olema ilmselge, et EAS-i poolt antud toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt ja tegemist ei saa olla abikõlbulike kuludega. Kuigi kulud on mitteabikõlbulikud on EAS pidanud põhjendatuks nõuda üksnes 10 protsenti kulude hüvitamist toetuse saajalt.

Toetuste tagasinõudmise spektri teises otsas on EAS-i sihikindel toetuse tagasinõudmine Tõrva linnalt. Taustast nii palju, et Tõrva linna taotles 2009. a toetust lastea Mõmmik rekonstrueerimiseks ning EAS rahuldas toetuse taotluse. Kui rekonstrueerimistöödega alustati, avastas ehitaja koostöös hankija esindajaga, et esineb vajadus teostada täiendavaid töid. Tellitud lisatööde ainsaks eesmärgiks oli tagada lasteaia hoone ohutus ja laste ohutus.  Kuna ehitustöid alustati kevadel ja lasteaed pidi valmima sama aasta sügiseks, siis oli Tõrva linn ilmselges ajahädas, mis ei võimaldanud linnal kuulutada välja uut avatud hanget ning ettenägematus olukorras otsustas linn kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimisega hankeliiki.

EAS-i hinnangul on tegemist vale hankeliigiga, mistõttu nõuab ta lasteaed „Mõmmik“ rekonstrueerimiseks eraldatud toetusest tagasi 25. Seega erinevalt presidendile eraldatud toetusest on lasteaia rekonstrueerimise abikõlbulikest kuludest vaja tagasi nõuda lausa 25 protsenti.

Kurioosseks teeb Mõmmiku juhtumi aga EAS-i sihikindlus. Nimelt on Tõrva linn juba kahel korral vaidlustanud tema suhtes tehtud toetuse tagasinõude otsuse. Kahel korral on Eesti Vabariigi kohtud tühistanud EAS-i otsused. Seejuures on Tallinna Ringkonnakohtu poolt jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et Tõrva linna poolt tellitud tööd olid oma iseloomult abikõlbulikud. Samuti ei ole EAS tõendanud, et Tõrva linna poolt valitud hankemenetluse liigi kasutamise tõttu on keegi ka tegelikult kahju kannatanud.

Vaatamata asjaolule, et kohtud on tühistanud EAS-i toetuse tagasinõudmise otsused, on EAS jätkanud Mõmmiku lasteaia rekonstrueerimiseks eraldatud toetuse tagasinõudmist. Käesoleval ajal on vaidlus kolmanda otsuse osas Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

Paratamatult jääb mulje, et reeglid võivad küll olla kõigi jaoks ühesugused, kuid EAS ei rakenda reegleid toetuse saajate suhtes ühetaoliselt. Õiguse rakendamine peab olema aus, õiglane ja erapooletu, kuid mis veelgi olulisem, see peab ka sellisena kõigile näima. Vastupidisel juhul võib näida, et struktuurifondidest eraldatud toetuste tagasinõudmine sõltub sellest, kes ja millise positsiooniga on toetuse saaja.

Tagasi üles