Rail Baltic annab Supilinna aktivistile aru

  • Eurpoopa rahastas vana raudteed suuremas osas, kui annab uuele Rail Balticule.
  • Uus raudtee peab kõik hoolduskulud tagasi teenima vedudelt laekuva rahaga.
  • Tallinna-Lelle-Viljandi raudteeliin võib pärast Rail Balticu valmimist kaduda.

Küsimused koostas Tartu Supilinna seltsi aktivist ja Tallinna Tehnikaülikooli ruumilise planeerimise doktorandi Mart Hiob.

FOTO: Kristjan Teedema

Eestit Euroopaga ühendama hakkava Rail Balticu üle käivale arutelule heidavad projekti kriitikud ette asja ühekülgset käsitlemist, ajakirjanike oskamatust õigeid küsimusi esitada ning raudteeprojekti vedajate soovimatust küsimustele vastata.

Mart Hiobi küsimustele vastas Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare.

Tellijale Tellijale

-Milline on Rail Balticu ehitusmaksumus Eesti riigile, võrreldes teistesse raudteedesse tehtud ja kavandatud investeeringutega?

Rail Balticu Eesti osa maksumus on 1,3 miljardit eurot. Sellest ca 81 protsenti ehk 1,053 miljardit eurot tuleb Euroopa Komisjoni Euroopa Ühendamise Rahastust. Eesti omalt poolt maksab seega 247 miljonit eurot.

Riik on alates 2009. aastast olemasolevasse 1520 mm raudteetaristusse investeerinud ligi 176 miljonit eurot. See sisaldab rööbastee rekonstrueerimist Tartu, Paldiski, Riisipere, Rapla ja Viljandi suunal, et tagada standardile vastav kiirus 120 km/h. Muu taristu osas on finantseeritud raudtee ohutuse parendamist, elektriraudtee kontaktvõrgu ja alajaamade rekonstrueerimist, ooteplatvormide ehitust.

See puudutab nii Eesti Raudtee kui ka Edelaraudtee Infrastruktuuri aktsiaseltsile kuuluvat raudteetaristut. Lisaks on ostetud 18 elektri- ning 20 diiselrongi, kokku 79,5 miljoni euro väärtuses. Nii taristuinvesteeringute kui uute rongide ostmist kaasrahastas Euroopa Komisjon struktuurivahenditest ligi 84 protsendi ulatuses.

Tagasi üles