Rõivas pole kriitikaga nõus: riigikontroll võiks näha numbritest sügavamale (4)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Taavi Rõivas
Peaminister Taavi Rõivas Foto: Erik Prozes

Peaminister Taavi Rõivase sõnul kasutas riigikontroll riigiasutuste kinnisvarakulusid analüüsides andmeid, mis ei ole absoluutselt võrreldavad ning riigikontroll võiks näha numbritest sügavamale.

«Kui vaadata riigikontrolli ennast, siis ka neil läheb büroohaldus lähiajal kaks korda kallimaks. Ka riigikontroll võtab kasutusele rohkem ruutmeetreid ja saab endale väärikamad pinna,» rääkis Rõivas.

Rõivas tõi näiteks riigikontrolli võrdluse, et enne Riigi Kinnisvara ASiga (RKAS) sõlmitud üürilepingut oli Tartu ringkonnakohtu kulu ruutmeetri kohta 1,75 eurot kuus, aga pärast lepingu sõlmimist 8,71 eurot kuus.

«Analüüs ei arvesta absoluutselt remondifondiga. Kui kinnisvara antakse RKASi omandisse, hakatakse seal tegema asju, mida tehakse igas korteriühistus ehk kogutakse remondifondi. Selle vajaduse ees ei saa ka riik silma kinni pigistada,» rääkis Rõivas.

Peaministri sõnul tegid riigiasutused enne kinnisvarareformi 10-15 aasta jooksul vaid hädapäraseid toid ja läksid siis rahandusministri jutule, et investeeringuteks on tarvis lisaraha. «Praegu tagatakse remondifondi abil kogu kinnisvara elukaare vältel, et hoone ei amortiseeru. Igasugune loogika ütleb, et just nii peab haldama heaperemehelikult riigi vara,» märkis ta.

Rõivas lisas, et osaliselt on ta nõus riigikontrolli etteheitega, et hoonete üleandmine RKASi valdusesse on toimunud liiga aeglaselt, samas ei ole ta nõus sellega, et üleandmise venimises süüdistatakse Riigi Kinnisvara ASi.

«RKAS ei saa ühtegi objekti jõuga üle võtta, selleks peab olema mõlema poole tahe,» sõnas ta.

Kõige kiiremad on kinnisvarareformiga olnud rahandus-, justiits- ja sotsiaalministeerium, kes on andnud RKASile üle kogu vara.

Aeglasemalt on asjad liikunud haridusministeeriumis, kus on RKASile üle andmata suur osa koolidest ja kutsehariduskeskustest. Rõivas põhjendas seda asjaoluga, et õppeasutustesse on paigutatud palju Euroopa Liidu raha ja neid ei saa enne RKASile üle anda, kui investeeringust on möödunud viieaastane periood. Ta lisas, et venimise teine põhjus peitub selles, et haridusministeerium kavatseb anda suure osa koolihoonetest üle omavalitsustele.

Kinnisvara on RKASi valdussesse teisest vähem andnud ka kaitseministeerium ja välisministeerium. Peaministri sõnul on see kaitseministeeriumi puhul seotud sellega, et tegemist on riigikaitseliste objektidega, millele kehtivad eritingimused. Välisministeeriumi puhul on põhjus aga selles, et suur osa ministeeriumi kinnisvarast asub välismaal, kus RKAS ei tegutse.

Rõivas nentis, et kinnisvara üleandmise venimisega paistavad silma ka keskkonna- ja põllumajandusministeerium, mille puhul on riigikontrolli kriitika õigustatud.

Riigikontrolli eile avalikustatud analüüs näitas, et valimisse mahtunud 11 hoone kinnisvarakulud kasvasid pärast Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS) üürilepingu sõlmimist kuni 400 protsenti.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles