Kolm aastat on Sun Haiyang ja Peng Gaofeng olnud omamoodi relvavennad. Kahekesi on Hiina keskosast pärit mehed oma poegi taga otsinud. Mõlemad rööviti lõunas, Shenzheni linnas.
Hiinas sagenevad lapseröövid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd aga lähevad nende teed lahku. Pengi 6-aastane poiss leiti möödunud nädalal üles. Palju abi oli rohujuure tasandil korraldatud internetikampaaniast, mille eesmärgiks on inimkaubanduse ohvriks langenud lapsi taas oma vanematega kokku viia, postitades mikroblogi kerjavate või ringihulkuvate laste pilte.
Taasühendatud peredega jagatud rõõmu varjutab aga viha selle üle, et palju enam on kahjuks inimesi, kel lootus oma lapsi iial näha saada kustuma kipub.
«Peng Gaofeng sai peavõidu,» ütles Sun. «Aga šansid niiviisi oma last leida on nullilähedased. Mikroblogiga lastega kaubitsemise probleemi ei lahenda. Ega lahenda seda ka vanemad. See on meist niivõrd üle kasvanud.»
Riigimeedia teatel pakub valitsus igal aastal röövitud laste arvuks kuni 20 000. Mõned satuvad kuritegelike rühmituste teenistuses tänavaile kerjama, teised pannakse füüsilist tööd tegema. Aga on ka neid, kes lapsendamiseks maha müüakse – mõnikord välismaale.
Kuigi täpseid andmeid on liikvel vähe, räägivad nii politsei kui vanemad ühest suust, et laste kasumi eesmärgil röövimisest on kujunenud Hiinas tõeline rahvuslik nuhtlus.
«Nüüd on lasteröövid muutunud väga sagedaseks,» ütles teleintervjuus avaliku julgeoleku teenistuse juhataja Chen Shiqu, kes vastutab inimkaubandusega võitlemise eest.
Cheni sõnutsi tegelevad selle äriga väikesed kartellid, mille liikmed töö omavahel ära on jaotanud. Mõned vastutavad laste röövimise eest, teised juhivad müügitegevust. Eraldi inimesed hoiavad kerjamisel silma peal. Enamik lapsi röövitakse otse vanemate käekõrvalt, või siis meelitatakse nad mingil viisil kaasa tulema.
Idapoolse Anhui provintsi Gongi külas teab enamik inimesi, kuidas see asi käib. «Lapskerjuste töö korraldamisel on siinkandis pikad traditsioonid,» ütleb küla parteisekretär Gong Chunyan.
Kohalike ametnike sõnul sai trend alguse 1980. aastail, kui üks külaelanik oma vigastatud poja Pekingisse haiglasse viis. Et ravi eest tasuda, pani mees poja tänavale kerjama. Ning avastas, et äri pole laita.
«Mõned külainimesed leidsid üsna pea, et laste kerjamise kaudu tuli palju rohkem raha sisse, kui põllul tööd rabades,» ütleb Gong.
Kuid keskvalitsuse andmetel on kerjuste kartellid vaid jäämäe tipp. «Kaugelt kõige suurem turg on ebaseaduslik lapsendamine,» ütleb Chen.
Lapsendamiseks beebide varastamine on Hiina ühe-lapse-poliitika soovimatu tagajärg. Pered, kes meeleheitlikult oma sugupuu säilitamiseks poega ihkavad – kes ühtlasi nende eest vanast peast hoolt kannaks – kujutavad endast kaubitsejaile head turgu.
Hiljuti kandis riigimeedia ette, et Quanzhou linnas mõisteti surma kaks inimest, kes müüsid maha 46 pisikest poisslast, võttes igaühe eest kuni 40 000 jüaani (6097 dollarit).
Tüdrukud on umbes poole odavamad.
Lapsi on ka varastatud ja lastekodudele müüdud, kus nad seejärel lapsendamiseks välja pakutakse.
Valitsus on üritanud selle nähtuse vastu võidelda. Kaks aastat tagasi korraldati eriline kampaania, mille käigus vabastati 9300 röövitud last ja arreteeriti üle 17 000 inimese. Mõned viimastest on hukatud.
Paljud vanemad aga kurdavad, et mitmel rindel ei tule valitsus probleemiga toime.
Kohalik politsei keeldub sageli laste kadumist registreerimast ning ei vaevu mõnikord isegi vanemate poolt väljakäidud niidiotsi järele uurima ega viitsi isegi vaadata läbi turvakaamerate salvestisi piirkonnas, kus laps vanemate arvates rööviti.
Alles mullu andsid keskvõimu aparaadid politseile korralduse alustada laste otsingutega otsekohe pärast vanemate poolt esitatud avaldust. Nüüd on võimud hakanud võtma kadunud laste vanematelt DNA-proove, et võrrelda neid kaubitsejate käest päästetud lastega.
Sun arvab, et palju rohkem tuleks ära teha. «Testid tuleks teha kõigile alla 20 aastastele lastele Hiinas,» ütleb ta. «Hiinlasi on 1,3 miljardit. Vaid siis, kui kõigi meie laste kohta oleks testid olemas, tekiks lootus neid tagasi saada.»
Mehe soovi võib mõista. Poja otsingud on teda tihti Pekingisse viinud, et pöörduda keskvalitsuse poole palvega probleemile rohkem tähelepanu pöörata.
Kuid selle asemel, et teda aidata, nabis politsei Suni kinni ja pani trellide taha. Et ta lõpetaks kohalike võimukandjate häbistamise pealinnas.
Copyright The Financial Times Limited 2011.