Rahandusminister Sven Sester avaldas kolmapäeval riigikogu ees järgmise aasta eelarvet tutvustades veendumust, et 5,5-protsendiline palgakasv tuleval aastal on täiesti reaalne.
Sester: 5,5-protsendiline palgakasv tuleval aastal on reaalne (3)
26. oktoober 2016, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda, et selline palgakasv on reaalne, mitte õhust võetud, näitab kas või see, et sellel aastal kasvab palkadelt makstav sotsiaalmaks ligi 6,7 protsenti. Koos palkadega kasvavad ka meie pensionid ja nii saavad ka pensionärid osa majanduskasvust,» märkis Sester.
Kiirel palgakasvul on rahandusministri sõnul mitu põhjust. «Ühelt poolt tõuseb alampalk 470 euroni, mis paneb ettevõtted vajaduse ette tõsta madalamat palka saavate inimeste palkasid. Nagu ütlesin, on selline palk tänu maksutagastusele ka 2017. aastal sisuliselt tulumaksuvaba. Teiselt poolt on meie piirid lahti ja paari tunni laevasõidu kaugusel on meist palju jõukam Soome. Aga me peame meeles pidama, et kui palgatase riigis kasvab liiga kiiresti, siis seab see ohtu meie ettevõtete konkurentsivõime ja inimeste töökohad,» rääkis Sester.
Tema sõnul on koalitsioon valitsuses kokku leppinud, et riigi palgapoliitika on konservatiivne. «Usume, et praeguses majandusolukorras ei peaks riik olema palgakasvu vedaja. Riigieelarvest makstavate palkade kujundamisel eelistab valitsus politseinikke ja päästjaid ning sotsiaal- ja kõrgharidusega kultuuriala töötajaid, kelle palgafondi kasvuks on ette nähtud 3,3 protsenti,» ütles Sester.
Tema sõnul on eristaatuses õpetajad, kelle palgafondi kasvuks on kavandatud vähemalt 4,6 protsenti ehk ligi 11 miljonit eurot. Selle tulemusena jõuab õpetaja miinimumtasu juba 1000 euroni, kuid see number ei ole ilmselt veel lõplik ja haridusminister otsib veel võimalusi, kuidas saame seatud eesmärgi suunas kiiremini liikuda.
«Tervishoiutöötajatele oleme kavandanud keskmise palgaga võrdse kasvu. See ei tähenda, et teiste töötajate ja ametnike palgad tingimata ei kasva. Lihtsalt selleks peavad ministrid otsima kokkuhoiukohti või tegema reforme. Nii toetab palgapoliitika ka riigi muutmist efektiivsemaks,» lisas Sester.