Eesti on sularahata maksete poolest Euroopas esirinnas

Pangakaardid

FOTO: Kaarel Tigas/Õhtuleht

Euroopa Keskpanga sularahata maksete statistika kohaselt tehti Euroopa Liidus (EL) 2015. aastal 220 sularahata makset inimese kohta, Eestis oli vastav näitaja 306, teatas Eesti Pank.

Erinevused ELi riikide elanike maksekäitumises on üsna märkimisväärsed. Põhjamaad eristuvad selgelt sularahata maksete suure arvu poolest. Ka Eesti kuulub nende riikide hulka, kus elanik teeb üle 300 sularahata makse aastas, selgitas keskpank.

Mullu tehti inimese kohta kõige rohkem sularahata makseid Rootsis (429), Soomes (420), Hollandis (398), Taanis (369) ja Suurbritannias (355).

Kuigi Eestis on inimeste makseharjumused suuresti juba välja kujunenud, tehti selle aasta kolmandas kvartalis sularahata makseid 6 protsenti enam kui aasta varem samal perioodil.

Keskmine Eesti elanik teeb 331 sularahata makset aastas ja neist maksetest 66 protsenti ehk 223 on kaardimaksed.

Riikides, kus sularahata makseid enim tehakse, on tavapärane, et suure osa maksetest moodustavad kaardimaksed. Nii Rootsis, Soomes, Ühendkuningriigis kui ka Eestis tehakse rohkem kui 60 protsenti maksetest pangakaardiga. Taanis oli kaardimaksete osakaal koguni 81 protsenti sularahata maksetest. 2015. aastal moodustasid kaardimaksed ELi riikides keskmiselt 47 protsenti kõikidest sularahata maksetest, maksekorralduste osakaal oli 26 protsenti ja otsekorralduste osakaal 21 protsenti.1 Kuna üksikutes suurtes riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Portugal) kasutatakse veel tšekke, moodustavad tšekimaksed 2,9 protsenti kõikidest sularahata maksetest. Veel 2000. aastal tasuti ELi riikides tšekiga aga keskmiselt 18,7 protsenti kõikidest sularahata maksetest.

Tagasi üles
Back