Koalitsioonikaaslased hoiatavad Suurbritannia peaministrit David Cameroni, et ta riskib «tühja tooli» poliitikat valides kahekäigulise Euroopa teise liigaga, samal ajal kui euroala eesotsas Prantsusmaa ja Saksamaaga võtmelise tähtsusega majandusotsuseid vastu võtab.
Teiste hulgas hoiatas Cameroni ka asepeaminister Nick Clegg, väites, et Briti nägemus avatud ja vabakaubanduslikust Euroopast on ohus, kui Pariis ja Berliin rõhuvad 17 euromaa majanduspoliitikate tihedamale koordineerimisele.
Suurbritannia, mis otsustas euroga mitte liituda, on aastaid võidelnud õiguse eest viibida tähtsamate ELi puudutavate otsuste tegemise juures.
Endist leiboristist rahandus- ja peaministrit Gordon Browni tuli lausa füüsiliselt eemal hoida toast, kus euroala rahandusministrid 1998. aastal oma esimese suletud koosviibimise maha pidasid.
Nüüd võib aga London end ise 17 eurotsooni riigi peaministrite ja presidentide tuumiku ukse taha jätta. «Me võime olla teelahkmel,» ütles üks Briti ametnik.
Euroala valitsusjuhtidel tuleb 11. märtsil erakorraline tippkohtumine, kuid edaspidi hakatakse selliseid tippkohtumisi pidama üks või kaks aastas. Neid on plaanis nimetada «17-pluss» kohtumisteks – andes mõista, et euroalavälised riigid võivad soovi korral osaleda.
Kõrged Euroopa ametnikud kahtlustavad, et ainsatena jääksid nimetatud kohtumistest kõrvale Suurbritannia ja Taani.
Briti valitsusametnikud ütlevad, et asi pole veel otsustatud.
Clegg on assistentide sõnutsi Cameronile väga peale käinud, et too ülalmainitud protsessid rohkem osaleks. Kuid tänaseks olevat ta sellest loobunud. «Otsus on vastu võetud. Siin tuleb lihtsalt teha valik, mille nimel on mõtet võidelda ja mille nimel mitte,» ütles üks.
Briti rahandusminister George Osborne osales eile 27 ELi rahandusministri koosolekul, et arutada eurotsooni uue abifondi küsimusi – mis näitab, et Suurbritannia on valmis tegelema ka asjadega, mis neid ennast otseselt ei puuduta.
Kuid Cameroni konservatiividest parlamendiliikmed saaksid pahaseks, kui ta külastaks Euroopa tihedamale integreerimisele pühendatud tippkohtumisi, isegi kui plaanitavad sammud puudutaksid pealtnäha üksnes euroala.
Cameron nõudis sellekuisel Euroopa tippkohtumisel, et eurotsooni lähedasem koostöö ei tohi toimuda ELi ühisturu arvelt.
Ta ütles Briti parlamendiliikmetele: «On oht, et eurotsooni liikmed hakkavad oma koostööd koordineerides kahjustama kõigi ELi liikmete ühisturgu.»
Endine leiboristist minister ja ELi volinik lord Mandelson nõudis, et Cameron tagaks selliste Briti väärtuste nagu vabakaubanduse, konkurentsi ja majandusreformide koha Euroopa debati südames.
«Kui ta aga oma tooli Brüsselis tühjaks jätab, siis seda ei juhtu,» ütles lord Mandelson. «Kui David Cameron usub liberaalsesse majanduspoliitikasse, siis tuleb tal selle nimel oma hääl ja küünarnukid käiku lasta.»
Kahekäigulise Euroopa kiire lähenemine on teinud rahutuks ka näiteks Rootsi ja Poola, samuti teised liberaalsemad Põhja-Euroopa riigid. Nad tahaksid seetõttu väga ka Suurbritanniat nõupidamislaua taha.
4. veebruaril Brüsselis toimunud tippkohtumisel võis olla tunnistajaks, kuidas ärritunud Poola peaminister Donald Tusk süüdistas Saksa kantslerit Angela Merkelit ja Prantsuse presidenti Nicolas Sarkozyd euroalaväliste riikide «alandamises» 17 euroriigi tihedama majanduskoostöö rõhutamise läbi.
Tusk kardab – nagu ka Clegg ja lord Mandelson – et euroala maad hakkavad suletud uste taga vastu võtma otsuseid, mis mõjutavad ka neid 10 riiki, mis ühisraha ei kasuta.
Poola ja Rootsi on jätkuvalt avaldanud soovi kõigil sellistel koosolekutel osaleda. Rootsi ametnikud on mures, et Cameron ei pinguta tõsisemalt hoidmaks ära võtmelise tähtsusega otsuste sündimist vaid euroala siseringis.
Briti ametnike sõnutsi ei ole selge, kas see uus katse eurotsoonile majandusvalitsust ehitada üldse käima lähebki. Ega ka see, milliseid valdkondi kõigepealt harmoneerima asutaks.
Mainitud on näiteks ettevõtete maksubaasi ühtlustamist, üksteise haridust ja kvalifikatsiooni tõendavate tunnistuste aktsepteerimist, aga ka pensioniigade kooskõlastatud kergitamist.
Euroopa Reformikeskuse direktor Charles Grant väidab: «Su mõju kahaneb, kui sa seal toas ei istu. See on väga meie huvides, et meil oleks neis otsustes oma sõna sekka öelda.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.