Ettevõtjad kontrollivad pigem uute kui olemasolevate partnerite võlgnevusi
15. veebruar 2011, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krediidiinfo värskelt valminud 2011. aasta Krediidipoliitika uuringust selgub, et olemasolevate klientide tausta kontrollitakse kaks korda harvemini kui uue kliendi puhul, kuigi on teada, et lõviosa krediidikaotustest põhjustavad just pikaajalised partnerid.
Enne krediidiotsuse langetamist kontrollib püsiklientide maksuvõlgasid alati 30 protsenti (2010. aastal 35 protsenti) ja maksehäireid alati 23,5 protsenti vastajatest (2010. aastal 25,3 protsenti).
Uue kliendi krediteerimisel kontrollib ligi 70 protsenti ettevõtetest alati maksuvõlgnevusi maksu- ja tolliametile ning 49 protsenti ettevõtetest allkirjaõigust. Võlgnevusi teistele ettevõtetele (maksehäireregistrist) uurib alati ligi 48 protsenti vastanutest.
Üleüldse peab 95 protsenti ettevõtetest krediidiotsuse langetamisel oluliseks näitajaks võlgu tarnijatele.
Vastusevariandi «väga oluline» valis 54,5 ja «pigem oluline» 40,5 protsenti vastajatest. Oluliseks krediidiotsust mõjutavaks näitajaks peetakse ka ostjatelt laekumata arveid (81,3 protsenti) ning lühi- ja pikaajalisi kohustusi (73,7). Vähem mõju avaldavad krediidiotsusele käibe, omakapitali ning kasumi näitajad.
Maksetähtaegades aastaga suuri muudatusi ei ole toimunud. Eesti keskmine maksetähtaeg on 12,9 päeva.
Uuringust selgub, et 86,5 protsenti ettevõtetest on üldiselt rahul oma klientide maksekäitumisega. Tähtaegselt tasub arveid 61,5 protsenti ettevõtetest, mis on 2,4 protsendipunkti kõrgem kui möödunud aastal. 31,8 protsenti ettevõtetest tasub arved 30-päevase hilinemisega ning 6 protsenti ettevõtetest hilineb üle 30 päeva. Eesti keskmine maksehilinemine on 10,2 päeva.