Saxo Banki analüütik: ELi-Kanada vabakaubandusleppest võidaks eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa riigid

Saxo Banki makroanalüütik Christopher Dembik.

FOTO: Saxo Bank

Saxo Banki makroanalüütik Christopher Dembik kirjutab, et kuigi ELi-Kanada vabakaubanduslepe (CETA) pole Euroopa majandusele mingi imerohi, võidaksid sellest enim just vaesemad riigid. Veel paremaid kaubandusvõimalusi looks aga tema sõnul lepe ELi ja USA vahel (TTIP).

On ilmne, ja seda isegi CETA pooldajate hulgas, et vabakaubanduslepe ei too Euroopa riike välja majanduse aeglustumisest. Ajalooliselt on vabakaubandusleppeid sõlmitud majandusaktiivsuse tõhustamiseks.  Alates GATT- (Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe) lepingust, mis sõlmiti 1947. aastal, on madalamad tollitariifid ja tihenenud rahvusvaheline kaubandus toonud vaieldamatult palju kasu globaalsele majandusele. Vabakaubandus on aidanud vähendada vahet arenenud ja arenguriikide jõukuse vahel. Kuid mõnes arenenud riigis (eriti USAs ja Suurbritannias) on globaliseerumise tagajärjel ebavõrdsus töölisklassi ja rikaste klassi vahel suurenenud. Seega ei ole vabakaubanduslepped ainult positiivsed, mis seletab rahva ja poliitikute kasvavat vastuseisu CETA, aga ka ELi ja USA vahel kavandatava leppe allkirjastamise vastu.

CETA mõjul võib ELis SKT (sisemajanduse kogutoodang – toim) järgmistel aastatel pisut tõusta, kuid ainus võimalus Euroopa jaoks jõuda tagasi kasvuteele on tegeleda rahvaarvu vähenemise ning 1990ndatest alguse saanud tootlikkuse kasvu vähenemise probleemide lahendamisega. CETA ei ole mingil juhul imerohi Euroopa majandusele.

Kasu Kesk- ja Ida-Euroopale

Ent vastupidiselt sellele, mida enamik inimesi arvab, võib CETA eelkõige kasu tuua vaesematele Euroopa riikidele. Kõik rahvusvahelise kaubanduse alased uuringud näitavad, et vabakaubanduslepetest võidavad enim vähem arenenud riigid. Näiteks NAFTA (Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepe) andis Mehhikole suure kasvuvõimaluse, sest soodustas USA ettevõtete poolt ekspordile orienteeritud koostetehaste käivitumist riigis. Võib eeldada, et CETA sõlmimisel võib sama fenomen korduda Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, suurendades kapitali sissevoogu regiooni, mis on juba täna paljusid rahvusvahelisi ettevõtteid teenindav sõlmpunkt. CETA võimalik mõju on siiski üsna piiratud, kui võrrelda TTIPi võimaliku tulemusega. Kui vabakaubanduslepe ELi ja USA vahel rakenduks, võiks see avada vägagi palju uksi Euroopa ettevõtetele USA turul – ja ka vastupidi.

Sealjuures on CETA-l vaieldamatuid eeliseid ja see pakub olulisi tagatisi Euroopa riikidele, seda vaatamata kolmanda sektori ja mõne poliitilise partei vastasseisule. Kanada on nõustunud paljude järeleandmistega, sealhulgas kehtestama vaidluste lahendamise korra ja tunnustama päritolunime kaitsmist, mis olid Prantsusmaa seatud eeltingimused. Kuid nagu on räägitud: CETA on TTIPi Trooja hobune. Need kaks on teineteisest täiesti lahus olevat kaubandusläbirääkimist, kus eriti TTIP puhul on ilmne, et USA-le mitte huvipakkuvad kontsessiooniettepanekud avalikele teenustele või Prantsuse kultuurist tingitud eranditele ei pruugi läbirääkimisi edukalt läbida.  

Tagasi üles