Maksuamet on tänavu makse kogunud üle 5 miljardi euro

FOTO: PantherMedia

Maksu- ja tolliamet (MTA) kogus tänavu üheksa kuuga maksudena 5,6 miljardit eurot, mis on 6,8 protsenti ehk 355,7 miljonit eurot rohkem kui mullu sama ajaga.

Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu, millest suurem osa kantakse üle omavalitsustele – laekus üheksa kuuga 2,93 miljardit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 5,9 protsenti rohkem. Sotsiaalmaksu üheksa kuu laekumine kasvas mullusega võrreldes 6,4 protsenti 1,91 miljardile eurole, käibemaksu laekumine kasvas 3,6 protsenti 1,46 miljardile eurole. Aktsiiside laekumine kasvas 10,8 protsenti 722,5 miljonile eurole. Edasiantavaid makse laekus kokku 936,7 miljonit eurot, mida on 6,6 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 771,4 miljonit eurot, mis on 122,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 122,3 miljoni euro eest ja muid tulusid laekus 92,2 miljonit eurot. Saadud toetused moodustasid septembri lõpus 489 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu ja muud välistoetused olid 478,6 miljonit eurot ning sisemaised toetused 10,4 miljonit eurot. Tänavu on välisvahendeid laekunud 38,7 protsenti ehk 133,5 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal. Suurima osa ehk ligi poole välistoetuste laekumisest moodustavad ELi struktuurivahendid summas 239,5 miljonit eurot. Euroopa Põllumajandusfondi laekumiste maht on 118,2 miljonit eurot ja muid põllumajandustoetusi on laekunud 83,7 miljonit eurot.

Kulusid tehti üheksa kuuga kokku 6,21 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 353,3 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 2,99 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 249,6 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 2,02 miljardit eurot, millest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht moodustas 1,01 miljardit eurot kasvades aastaga 2,9 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 5,8 protsenti, ulatudes 541,5 miljoni euroni (kindlaksmääratud vahenditest 449,3 miljonit eurot) ja majandamiskulude maht vähenes 0,2 protsenti, moodustades septembri lõpus 470 miljonit eurot (sealhulgas kindlaksmääratud vahenditest 371,8 miljonit eurot).

Investeeringuteks suunati üheksa kuuga 209,5 miljonit eurot, mis oli 27,2 protsenti ehk 78,2 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 177,8 miljonit eurot (55,1 protsenti eelarvest), mida on 7,3 protsenti ehk 14 miljonit eurot vähem kui mullu sama ajaga. Investeeringutoetusi anti kaks kolmandikku vähem kui aasta tagasi ehk 31,6 miljoni euro ulatuses. Investeeringute maht on viimase kuue aasta madalaimal tasemel, mis suuresti tuleneb välisvahendite toel tehtavate investeeringute väiksemast mahust.

Eelmisel, Euroopa Liidu aastate 2007.–2013. rahastusperioodil suunati välisvahendeid käimasolevast, aastate 2014.–2020. perioodist oluliselt suuremas mahus investeeringuteks, sealhulgas haridus- ja sotsiaaltaristu, transpordi- ja keskkonnataristu arendamiseks. Käimasoleval rahastusperioodil suunatakse toetusi senisest rohkem teenuste väljatöötamiseks ja edendamiseks, nagu  tööturu- ja haridusmeetmed, koostöö- ja teadusprogrammid ja muud inimestele suunatud arengu- ja nõustamisprogrammid, ning taristuinvesteeringuteks suunatakse vahendeid varasemast vähem.

Riigiasutuste investeeringuid kokku on tänavu aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest ligi poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peamiselt riigimaanteede ehituseks ja parenduseks kavandatud vahendid summas 141 miljonit eurot. Üheksa kuuga on kasutatud 94,7 miljonit eurot ehk 67,2 protsenti. Investeeringute kasutamine on igal aastal suhteliselt sarnase trendiga, kus väljamaksed kasvavad aasta teises pooles seoses suuremahuliste investeeringute allhangetega ning suve- ja sügishooajal tehtud tööde lõpetamisega.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 353,3 miljonit eurot, millest 222,8 miljonit moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas summas 119,2 miljonit eurot peamiselt ettevõtluse tugevdamiseks ja transpordi arendamiseks. Maaeluministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 91,4 miljoni euroni, millest enamik suunati perioodi 2014–2020 maaelu arengukava ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava tegevuste tarbeks. Perioodi toetusmeetmete käivitamise tegevused on lõpusirgel ja pikemaajalise elluviimise järel saab hakata seirama tulemuste saavutamist.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga 1,37 miljardit eurot, mida oli 102,6 miljonit eurot ehk 7 protsenti vähem kui eelmise aasta septembris. Likviidsusreservis oli 941,0 miljonit ning stabiliseerimisreservis 406,1 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 219,8 miljoni euro võrra ehk 19,2 protsenti.

Augusti lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 118,3 miljonit eurot ehk 0,56 protsenti SKPst. Keskvalitsuse eelarve ülejääk ulatus 10,5 miljoni ja kohalikel omavalitsustel 111,8 miljoni euroni, sotsiaalkindlustusfondide eelarve seevastu oli nelja miljoni euro ulatuses puudujäägis.

Tänavu aastaks on riigieelarvega planeeritud riigi tulude mahuks koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude mahuks koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles