Veeteede ametil laevateede süvendamist plaanis ei ole

Süvendustööd Soila väinas 2003. aastal.

FOTO: Küllike Rooväli

Veeteede ameti kinnitusel hetkel kanalite süvendamist plaanis ei ole, kuid kui tekib tõsine vajadus, siis seda võimalust ei välistata.

«Veetase on hetkel tõesti ekstreemne, mis viimati oli samaväärne 5 aastat, mõnel hinnangul aga 20 aastat tagasi,» ütles Veeteede ameti pressiesindaja Priit Põiklik.

Viimati tehti tema kinnitusel süvendustöid mandri ja Hiiumaa vahelisel laevateel 2014. aastal. Rukki kanali süvendustööd läksid toona maksma 168 456 eurot kuid tööde maht oli aga küllalt väike, tehti ainult teatud lõik, mitte kogu kanal, selgitas amet. 

«Tookord süvendati kanalit sügavuseni 5,4 meetrit. Eemaldati ka kivid, mis kanalis laevadele ohtu võivad kujutada. Samasuguses mahus süvendustöödest hetkel selle veetasemega kindlasti abi ei oleks,» ütles Põiklik.

Tänavu suve lõpus mõõdistas Veeteede Amet kanali uuesti üle ja kandis andmed ka navigatsiooniinfosse ning vähim sügavus Rukki kanali keskel oli siis 5,0 meetrit, mis normaalse veetaseme korral nii praegu seal sõitvatele kui planeeritud TS Laevade poolt tellitud uutele parvlaevadele on sobiv sügavus, kinnitas Veeteede amet.

«Juhul kui ekstreemsed tingimused peaksid kestma pikemalt ja esinevad tõsised tõrked parvalaevaliikluses, tuleb riigil loomulikult kaaluda ka abinõude rakendamist, sealhulgas ka võimalust kanalit süvendada, kuid hetkel Veeteede ametil kanalit plaanis süvendada ei ole,» kinnitas Põiklik Postimehele.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda sõnul tuleb probleemiga kindlasti tegeleda. «Hiiumaa laevateed peab kindlasti uurima ning kui vajalik, tuleb alustada süvendustöödega. Vajadusel leiab MKM süvendustöödeks raha,» kinnitas Ruuda.

Süvendamisest on vaja

Saaremaa süvasadama ning Paldiski lõunasadama sadamakapten Andres Kungla tõdeb, et lisasüvendamisest oleks kindlasti kasu, ehkki ei mäleta ta, et nii suur mõõn nii pikalt kunagi enne laevu kimbutanud oleks. «Ei tule meelde, et veetase oleks olnud nii madal nagu -67cm. See on erakordne asi,» rääkis kapten.

Kungla sõnul oleks süvendamine kindlasti mõistlik, sest see on juba hästi vana probleem. «Siin on aga üks suur miinus -vesiehitustööd on väga kallid. Kui Paldiski lõunasadama operaator Alexela palus meil süvendamist suuremate tankerite jaoks, siis oli selle maksumuseks 2,5 miljonit eurot. Need on päris suured summad,» selgitas kapten.

Kapteni arvates võiks uute laevade saabumine saartevahelistele liinidele ka sellistes ekstreemsetes oludes ühendusele hõlpu tuua. «Positiivne on see, et uued laevad on laiemad ning selle sama süvise juures, mis on näiteks St. Ola-l ja Regulal, mahuks selle arvelt uutele laevadele lihtsalt rohkem transporti, sest täislasti madala veega niikuinii võtta ei saa,» ütles Kungla.

Kapten usub, et kui parvlaev Hiiumaa praegu madala veega sõita kannatab, siis kannataksid madalat vett ka uued saabuvad laevad, sest nende projekteerimisel on arvesse võetud ka endiste laevade ehitust.

Tagasi üles