Venemaa riigikaitse- ja julgeolekukulu neelab eelarvest 40 protsenti

Venemaa relvajõudude tuumaraketi start.

FOTO: SCANPIX

Koos salajaste kulutustega neelavad Venemaa riigikaitse- ja julgeolekukulud eelarvest juba 40 protsenti, kirjutab Kauppalehti.

Venemaa valitsus kasvatab eelarves salajaste ja eriti salajaste kulude osakaalu aasta lõpul umbes 10 miljardi euro võrra. Kõigi niisuguste kulude osakaal eelarves on 22,3 protsenti ehk ligi 53 miljardit eurot. Veel 2008. aastal oli niisuguste kulude osakaal 10 protsenti.

Umbes kaks kolmandikku salajasest eelarvest läheb riigikaitse- ja julgeolekusektorile. Salajasest eelarvest kaetakse näiteks paljude luure- ja julgeolekuorganisatsioonide tegevus, rahvuskaardi asutamine, Süüria sõjaretk ja Ida-Ukraina separatistide toetamine.

Venemaa ametlik kaitse-eelarve on 56,4 miljardit eurot ehk 23,9 protsenti eelarvest. Kui sellele lisandub kaks kolmandikku salajasest eelarvest, siis kasvab kaitse- ja julgeolekusektori kulude osakaal eelarves 40 protsendini.

Venemaa sisemajanduse kogutoodangust moodustavad kaitsekulud kokku üle 7 protsendi.

Venemaa kaitsetööstuse kohta on vastukäivaid andmeid. Venemaa relvaeksport on kasvanud 2001. aasta 3,7 miljardilt dollarilt 2015. aastal 14,5 miljardile dollarile. Tuntumad eksporttooted on Mig- ja Suhhoi-hävitajad, Mi- ja Ka-helikopterid ning S-300 ja S-400 raketitõrjesüsteemid.

Ekspertide sõnul on Venemaa kaitsetööstuse eriti korrumpeerunud. Riigi sõjaväe peaprokurör Sergei Fridinski on väitnud, et kahe aastaga on selle sektori korruptsioon neelanud 14,6 miljardit eurot.

Tagasi üles