Krediidiandjate laenuportfelli maht oli juuni lõpus 682 miljonit eurot
19. oktoober 2016, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantsinspektsiooni andmeil ulatus krediidiandjate koondlaenuportfelli maht 682 miljoni euroni, esimesel poolaastal näitas tarbimise rahastamiseks võetud laenude maht jõudsalt.
Krediidiandjate täpne aruandlus on alates 2016. aastast finantsinspektsioonile kättesaadav. «Saame esimest korda anda Eesti finantsteenuste turu ülevaates täpsema pildi pangandusevälisest krediidiandjate turust, tuues välja selle teenuse mahud ja turuosad,» ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm pressiteate vahendusel.
Juuni lõpu seisuga oli krediidiandja tegevusluba 39 ettevõttel. Lisaks neile tegutses 11 krediidiasutustega ehk pankadega seotud ettevõtet. Toona oli veel menetluses 16 ettevõtte taotlus. Suurimate laenuportfellidega krediidiandjad on aga juba tegevusloa saanud, seisab inspektsiooni koostatud finantsteenuste turu ülevaates.
Kokku 682 miljoni euro suurusest krediiandjate laenuportfellist moodustavad suurima osa ehk 79 protsenti laenud, mille on väljastanud krediiasutusega seotud ettevõtted, seejuures moodustavad 72 protsenti laenumahust suurpankade tütarettevõtted. Swedbank Liisingu turuosa oli 25 protsenti, Nordea Finance Estonia osa 22 protsenti ja SEB Liisingu turuosa 20 protsenti.
Ülejäänu ehk 21 protsenti turust on katnud krediidiandjad, mis ei ole krediidiasutustega seotud. Nende hulgas on suurim turuosa ehk 3 protsenti Telia Eestil, järgnevad Koduliising ja Coop Finants.
Tegevusluba omavad krediidiandjad olid 2016. aasta juuni lõpuks sõlminud 403 549 lepingut, millest kuulusid 28 protsenti krediidiasutustega seotud ettevõtetele. Seega oli keskmise laenulepingu väärtus juuni lõpus krediidiasutustega seotud ettevõtetel 4817 eurot ja teistel krediidiandjatel 491 eurot, selgub ülevaatest.
Kokku oli esimesel poolaastal Eesti residentidest eraisikutel finantsinspektsiooni andmetel finantsvarasid 9,7 miljardi euro eest, samas kui finantskohustuste jääk oli 8,1 miljardit eurot, mis tähendab, et netofinantsvarad moodustasid 1,6 miljardit eurot.